SEB sai loa intresse väänata

Kadrin Karner 18. juuli 2008, 00:00

"Suurem riskitundlikkus toob kaasa selle, et kliendi laenuintressi oluline komponent - riskipreemia - arvestab senisest täpsemalt konkreetse kliendi riski. Kui tegemist on panga hinnangul riskantse kliendiga, siis on tema makstav intressimäär suurem kui madalama riskiga kliendi puhul," ütles aripaev.ee-le finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni juht Priit Kiilmaa.

Tema sõnul on pankade jaoks parim võimalus tuleviku ennustamiseks minevikku vaatamine, mistõttu võivad mineviku maksehäired kujuneda pangast laenu saamisel peamiseks takistuseks. "Kui inimesel on olnud probleeme laenude teenindamisega minevikus, on oluliselt suurem tõenäosus, et samalaadsed probleemid tekivad tal ka tulevikus."

SEB Panga riskikontrolli direktor Aune Aru ütles, et Basel II nõuete rakendamise plussiks on kindlasti täpsem riskide tunnetamine. Küsimusele, kas uus meetod tähendab senisest karmimaid tingimusi, vastas Aru, et IRB (Internal Ratings Based Approach) meetod toetab senisest enam riskitasemest sõltuvaid tingimusi.

Loa saamisele eelnes pikk loataotluse menetlusprotsess koostöös Eesti ja Rootsi järelevalvetega. Finantsinspektsioon viis SEBs läbi kohapealse kontrolli IRB mudelite ja nende väljundite kasutamise kindlakstegemiseks. Aru sõnul saadud luba suuri muutusi ei too, kuna meetodeid kasutatakse panga töös juba mitu aastat.

Sampo Panga juht Aivar Rehe ütles, et Sampo jõuab sinna järgmisel aastal.

"Meie töötame suure kontserniga ühte sammu ja see teema tuleb kooskõlastamisele eelkõige Taani finantsinspektsiooniga, kuna me oleme ühes kontsernis, siis järgime samu põhimõtteid. Meie temaatika tuleb päevakorda järgmisel aastal," sõnas ta.

Rehe tõdes, et Basel II normidele mittevastavus ei sega nende tegevust kuidagi. "Filiaalina oleme väga tugevalt seotud emapanga kapitalinõuetega ja need on piisavalt edumeelsed, et olla väga tugev konkurent Eesti pangandusturul."

Rehe ütles, et Basel annab võimaluse suurendada konkurentsivõimet pangandusturul ja kiitis sellega hakkama saamise eest SEBd. "SEB koha pealt on positiivne just see, et ta esimesena suutis selle kadalipu läbida." Maailma finantsturgudel ei ole Rehe sõnul teadupärast just parimad ajad. Riskide hindamise järelevalvajad on rakendanud praegu topeltkõrge nõude.

Hansapank ja Nordea kinnitasid aripaev.ee-le, et kasutavad Basel II süsteeme juba aastaid ning finantsinspektsioonist saadud luba SEB Pangale eelist ei anna.

"Sisemiselt on Hansapank lähtunud Basel II põhimõtetest juba aastaid," ütles Hansapank Eesti riskijuht Kristina Mikenberg. Nordea Eesti krediidijuhi Ivar Kallasti kinnitas, et nemadki on end kapitaliarvestuses Basel II nõuetega vastavusse viinud.

Mõlemad pangad kinnitasid, et tavakliendile ei too kaasa mingeid muutusi, kuna kõnesolev muudatus puudutab sisemiste riskireitingute kasutamise lubamist kapitalinõuete arvutamisel.

Kuigi äriringkondades sahistatakse juba mõnda aega, et SEB on Rootsi peakontorist Balti riikide kahtlaste laenudega tegelema saatnud lausa nn A-rühma, teatas panga juht Ahti Asmann eile aripaev.ee-le, et mingit rootslaste riskitiimi pole ega tule.

Intervjuu SEB Eesti juhi Ahti Asmanniga.

SEB laenukahjust 73 protsenti tuleb Balti riikidest. Rootslastest riskitiimi te juba lõite, kas peakontori kontroll tõotab veelgi suureneda?

Mingit rootslaste riskitiimi pole loodud ja ei kavatseta luua. Probleemsete projektidega tegeleb meil kõrgendatud äririski üksus, kes on kasutanud ja vajadusel kasutab ka edaspidi erinevaid spetsialiste SEB Grupist. Peame enda tugevuseks kogu SEB Grupi teadmiste ja kogemuste ärakasutamist.

Situatsioonis, kus majanduskasv kukub kahekohaliselt numbrilt nulli lähedale, on laenukahjumite suurenemine ootuspärane.

Kuidas kommenteerite SEB presidendi Annika Falkengreni II kvartali tulemuste kommentaari, et kõige suuremad on probleemid Eestis, kuigi panka see oluliselt ei mõjuta?

Krediidiprobleemid Balti riikides SEB Grupi tulemustele tervikuna suurt mõju tõesti ei avalda, kuna SEB Grupi Balti pankade laenuportfell kokku moodustab vaid 11 protsenti SEB Grupi laenuportfellist.

Kuivõrd ja milliste valdkondade suurprojekte olete pidanud alla hindama?

Oleme teinud allahindlusi nii suurematele projektidele kui ka üldallahindlusi seoses viivislaenude üldise kasvuga.

Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes on SEB kasum langenud 23 protsenti. Kuivõrd ootuspärane see oli ja kas ka siin on must lammas Eesti?

Arvestades keerulisi olusid aktsiaturgudel ning maailmamajanduses tervikuna, oli kasumi osaline langus ootuspärane. Pankade tulemused on kahanenud eelkõige likviidsete varade ja investeerimisportfellide ümberhindluse tõttu. Senisest suuremad krediidikahjumid Eestis ei mängi siin olulist rolli.

Millised ootused on III kvartalile?

Kiireid muutusi makromajanduses me ette ei näe. Jätkame tavapärast äritegevust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing