Ametnikud katkuvad juukseid, sest ei tea, kust kokku hoida

18. juuli 2008, 19:32

Küsitletud ministeeriumid
ütlesid täna aripaev.ee-le otsekui ühest suust, et nad ei tea, kust
rahandusminister Ivari Padari kästud summasid kokku hoida.

Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu ütles: "Aus vastus on, et ei ole selge. Rahandusministeeriumile numbrite esitamise tähtaeg on 4. august, seega on liitmisteks, lahutamisteks ja valikute tegemiseks veel tiba aega."

Sama kinnitasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kaitseministeerium, sotsiaalministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium ja siseministeerium. Isegi rahandusministeerium ei osanud veel öelda, kust nad tuleval aastal kokku hoiavad. Kindel on vaid see, et struktuurifondide rahast kokku hoida ei saa ning halduskulusid tuleks kärpida 8%. Julmad eelarvenumbrid lüüakse lukku pärast sügisest majandusprognoosi.

Haridus- ja teadusministeerium analüüsib praegu järgmise aasta eelarve kohta tehtud ettepanekuid ja annab neile kahe nädala pärast oma hinnangu. 2009. aasta eelarve piirsumma on 10,2 miljardit krooni, mis tähendab, et võrreldes tänavusega kasvab eelarve 10 miljoni krooni võrra.

Matemaatiliselt haridusministeeriumi eelarvenumber küll suureneb, kuid Euroopa struktuurifondidest tuleva raha oluline kasv eeldab muude tegevuskulude kärpimist ligikaudu 840 miljoni krooni võrra. Mitte teistpidi, sest struktuurifondide raha ministeeriumi ülalpidamiseks kasutada ei saa.

Sel aastal jäi haridusministeerium muuseas ilma varasematel aastatel kokku hoitud summadest. Need lihtsalt võeti säästueelarve koostamise tuhinas ministeeriumilt ära. Seejuures haihtus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise summadest 8,5 miljonit ja tühistati pool 150 miljoni kroonisest lasteaedade programmist.

Sotsiaalministeeriumi esialgeks piirsummaks 2009. aastal on ligi 44,8 miljardit krooni. Ministeerium on keerulises olukorras, sest ei tohi suurendada palgakulu ega loobuda varasemast välja lubatud investeeringutest.

Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja Kalju Kuke sõnul on ministeeriumil on vaja vähendada oma kulusid üle 330 miljoni krooni. "Tegevuskulusid oleme läbi vaadanud, vähendame nii personali kui ka majanduskulusid kokku 8% ulatuses. Teatud ülesannete täitmisega tekib eeldatavasti raskusi, seda näiteks jätkamist või lõpetamist vajavate investeeringute osas," rääkis Kukk.

Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk tunnistas, et väga täpseid plaane nad enne eelarveläbirääkimiste lõppu ei tee. "Kui eelarvenumbrid on lõplikult paigas, otsustame, mida edasi lükata, milliseid teenuseid sisse osta või kas on midagi, millest on võimalik üldse loobuda," rääkis ta.

"Teenuste sisseostmisest võib tuua juba konkreetse näite. Alates selle aasta 1. septembrist korraldame ümber tõlketeenused. Koondame oma tõlkebüroo ja hakkame teenust ostma väljast," lisas Kokk.

Välisministeeriumil tuleb ilmselt edasi lükata ka mõned investeeringud, näiteks lipuautode vahetamine ning investeeringud IT-lahendustesse ja turvasüsteemidesse. "Ilmselt ei ole kohane öelda, et need jäetakse üldse tegemata, kuid mõne aasta need kindlasti viibivad. Samuti on edasi lükatud uute saatkonnahoonete ost Varssavis ja Madriidis," ütles Kokk.

Samas nõuab rahandusminister kultuuriministeeriumilt 22% ehk ligi 460 miljoni kroonist eelarvekärbet tänavuse eelarvega võrreldes. Kokkuhoid vähendab toetusi ja investeeringuid. Võimalik, et vähemaks jääb teatrite ringsõite ja väheneb ka etenduste arv. Muuseumid on kaalunud lahtiolekuaegade lühendamist.

Kultuuriministeeriumi vähenenud eelarvest tuleb seejuures maksta kallinenud kommunaalteenuste, telekommunikatsiooni ja maa eest. Üksnes tänavu tuleb kultuuriministeeriumil välja käia poolteist miljonit krooni rohkem maamaksu kui mullu.

Rahvastikuministri büroole 2009. aastaks ette nähtud piirsumma jääb tänavuse säästueelarvega samale tasemele. Mis kulusid ja tegevusi vähendatakse, selgub tõenäoliselt lähima kuu aja jooksul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. July 2008, 19:29
Otsi:

Ava täpsem otsing