Isiklik logistikakeskus on suurte privileeg

Kadri Paas 21. juuli 2008, 00:00

Äripäev uuris, kas ja kuidas on praeguses turusituatsioonis ettevõttel mõistlik rajada enda logistikakeskus või rentida laopindu ning osta transporditeenus sisse.

Balbiino logistikajuht Raul Lillestik ütles, et nende külmkaupade logistikakeskus valmis 2003. aastal ja selle juurdeehitis mullu sügisel.

"Kuna jäätis on hooajakaup, siis paratamatult peab seda ette tootma ja ladustama. Enne oma logistikakeskuse rajamist kasutas Balbiino kauba hoidmiseks mitmeid laopindasid üle Eesti. Kulutused transpordile ja hoiustamisele olid väga suured. Samuti oli aja- ja tööjõuressursi kasutus ebaotstarbekas," meenutas Lillestik möödanikku.

Tema väitel oligi üheks suuremaks miinuseks võõraid laopindu kasutades tõik, et ühekorraga ei suudetud väga paljudel kaubapartiidel korralikult silma peal hoida.

"Oma logistikakeskuse rajamisega suutsime vähendada transpordi-, kauba hoiustamis- ja tööjõukulusid umbes 15-20%. Tänu laos rajatud aadressisüsteemile on kauba partiid jälgitavad," lisas logistikajuht.

Mida peaks ettevõtja silmas pidama, kui kavatseb samuti enda logistikakeskust rajada? "Kui ettevõte kavatseb investeerida logistikakeskusesse, peaks kindlasti põhjalikult välja kalkuleerima selle tasuvuse. Ilmselt ei tasu luua logistikakeskust tootmisettevõttel, mis ei pea toodangut suures mahus ette tootma," arvas Lillestik.

DSV Transpordi logistikadirektori Alvar Tõrukese sõnul peaks firma endale logistikakeskuse ehitama siis, kui näiteks turul puudub logistikateenuse pakkuja, kes oleks võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast tulenevaid ülesandeid täitma.

Samuti juhul, kui firma logistilised vajadused nõuavad kõrget erialast oskusteavet ning selle omandamine ei ole lühikese ajaga võimalik.

"Logistikakeskuse võiks rajada ka siis, kui teenuse osutamiseks vajatakse ruume ja vahendeid, mis on selle spetsiifikaga ettevõttele ainuomased ja firma tegevus nõuab pidevate spetsiifiliste operatsioonide teostamist. Samuti juhul, kui ettevõte soovib sajaprotsendiliselt kontrollida kõikide oma tegevusega seotud operatsioone," loetles asjatundja.

Mida peaks silmas pidama, kui firma kavatseb samuti enda logistikaparki investeerida?

"Kõige olulisem on loomulikult kriitilise massi klientide olemasolu, mis tagaks logistikapargi toimimise. Ettevõte peab eelkõige vastama küsimusele: mis on peamine edasist arengut takistav põhjus? Kas pole mõttekam kulutada sama summa müügi- ja/või ostutegevuse arendamiseks, selle asemel et panna raha betooni ja rauda? Kui mingil põhjusel peaks ettevõtte tegevus kokku tõmbuma, plaanitust rohkem kasvama või sootuks muutuma, võib oma logistikakeskus esialgsetes mõõtudes ja esialgsete kuludega osutuda ühtäkki hoopiski arengut takistavaks teguriks," arutles Tõruke.

Eesti kaheksa suurema lihakombinaadi sekka kuuluva, üle saja töötajaga Vastse-Kuuste lihatööstuse esindaja Madis Lina väitel ei ole enda logistikakeskust mõtet rajada, kui kogu päevase toodangu saab kolme autoga tehasest välja saata.

"Logistikakeskus eeldab ikkagi arvestatavaid mahtusid ja käivet. Meie väike alternatiiv on lihatööstuse Tallinna esindus Türi tänaval," lisas Lina.

Tema sõnul ostavad nad transporditeenuse tervikuna sisse, sest ei taha ise kaupa laiali vedada.

"Ega sel mingit muud eelist polegi, kui see, et ei pea ise Valka või Tartusse sõitma," märkis Lina.

OÜ Sensei juhataja logistikaühingu vastne juhatuse esimees Illimar Paul arvab, et logistikakeskus tasub endale ise ehitada või osta juhul, kui ettevõte on olemuselt stabiilne ning turu tsüklilisus, samuti hooajalisus ei too kaasa arvestatavat mahtude kõikumist.

"Kui tuleviku laovajadus on täpselt prognoositav ning ettevõttel raha on, võib kaaluda oma lao soetamist," selgitas Paul.

"Kui äri on aga tugevalt sesoonse ja prognoosimatu loomuga, on otstarbekam mahukast kapitaliinvesteeringust hoiduda ja leida paindlik ladustamisvõimalus renditavas logistikakeskuses. Logistikakeskuse omanik maandab juba ise turukõikumistest tulenevad riskid kliendiportfelli hajutamise kaudu," arvas ta.

Samuti ei tasu lattu tema hinnangul ise investeerida juhul, kui ettevõtte varade tootlus põhitegevusest on oluliselt suurem tööstuskinnisvara tootlusest.

"Siis tasub oma finantsvahendeid kasutada pigem põhitegevuse laiendamiseks," lisas Paul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing