Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahjumikoll ähvardab Baltikat
Seetõttu on ka Baltika aktsial viimastel kuudel olnud ainult üks suund: alla ja veel rohkem alla. Ka selle nädala neljapäeval avaldatavatest teise kvartali tulemustest ei tasu häid sõnumeid loota, kahjum on üsnagi kindel.
Kui alles aasta tagasi teatas Baltika iga kuu kiirest, tihti vähemalt kolmandikulisest käibekasvust, siis nüüd on olukord muutunud: käibe kasv on selgelt pidurdunud, andes mõnel kuul juba tagasigi. See on muidugi mõistetav, et Baltika käibe rakettkasv on läbi, kuid investorite jaoks on raske seedida just põhitegevuse kahjumisse kukkumist.
Kui esimeses kvartalis tuli Baltikal vastu võtta 11 miljoni krooni suurune kahjum, siis ilma ühekordsete süstideta pole kergemat pääsu oodata ka teises kvartalis. Kuna teise kvartali müügitulud kosusid vaid viie protsendi jagu ja kulud on Baltikal pigem kasvanud, võib uskuda, et teise kvartali kahjumiks märgitakse veelgi suurem number kui esimeses.
Baltika kulusid veab näiteks üles paisuv intressikulu, sest võetud laenudest moodustavad üle kahe kolmandiku ujuva intressimääraga laenud ja teatavasti ongi viimased vapralt üles ujunud.
Veidi murelikuks teeb ka Baltika rahaline olukord: ettevõttel oli esimese kvartali lõpu seisuga vaba raha 13,3 miljonit krooni ning kuna raha on praegusel ajal Baltikast välja voolamas, mitte sisse tulemas, siis saab likviidsuse juhtimine Meelis Milderile omaette väljakutseks.
Teiselt poolt ei ole Baltika ennast liiga hullusti kinni laenanud ja kohustused on praegu omakapitali mahuga samal pulgal.
See nutusem pool on ilusti kajastumas ka Baltika aktsia hinna käitumises: väärtpaber on aastaga kaotanud koguni 80% oma hinnast. Viimase nelja kvartali tulemuste põhjal kaupleb aktsia küll praegu kohutaval, 55kordsel, kasumil, kuid teiselt poolt ületab ettevõtte turuväärtus omakapitali mõistliku kordaja (1,38) võrra.
Baltika puhul polegi enam mõtet P/E suhet jälgida, sest neljapäevast kukub see arvatavasti põrmu ehk viimase nelja kvartali arvestuses näitab Baltika kokkuvõttes kahjumit.
Lähiaja võtmeküsimusteks kujuneb Baltikal hoopis kulude ja sellega seotud likviidsuse juhtimine. Eriti kui arvestada, et aasta teises pooles plaanitakse avada vähemalt 14 uut kauplust. Üsna selge, et uued müügipinnad lükkavad alguses kulusid üles.
Maalitud pilt on Baltika lähiperspektiiv, kaugem tulevik näib siiski helgem. Head meelt teeb asjaolu, et ettevõtte müüginumbrid näitavad Venemaal ja Ukrainas tublit edenemist, mis tähendab, et raskuskese liigub üha enam Baltimaadest välja ning siinsete tarbijate käitumisest sõltutakse aina vähem. Venemaa on Baltika tuleviku edu väga oluline komponent ja tundub, et igasugu pronksmeestest hoolimata on seal hästi minemas. Lisaks, nagu öeldud, kavatseb Baltika teisel poolaastal taas üsna agressiivselt laienema hakata, millega luuakse samuti eeldusi edasiseks numbrite kasvuks.
Baltika on karmide majandustingimuste tõttu raskesse olukorda sattunud, kuid sellest hoolimata panustatakse ettevõtte arendamisse, mis mõne aasta pärast arvatavasti ka aktsionäridele tulu tooma hakkab.
Aga mitte veel, praegu on aktsia tugeva surve all.