Maarjamaal kestab Rootsi aeg edasi

Meedia, opositsioon, mitmed organisatsioonid - ühesõnaga avalikkus - on võtnud Eesti peaministri Andrus Ansipi turmtule alla, justkui oleks mõõnaaeg meie majanduses tema põhjustatud. Palju ei puudu, et Andrus Ansip saab enda kaela ka süü globaalsemates hädades, mis väikese Eesti majandust loksutavad, näiteks nafta hinna tõusus. Tegelikult sõltub Eesti majandus palju enam Rootsi pankadest kui Eesti peaministrist ja tema juhitavast valitsusest.

Õieti on see paratamatus, et sinikollane tuli sinimustvalge asemele, ja sellega pole meil midagi muud peale hakata kui leppida. Majanduses toimub samasugune evolutsioon kui looduses. Tugevad jäävad ellu ja viivad elu edasi. Rootsi pangad olid tugevamad.

Mõneti on rahustav, et need, kes meie panganduse üle võtsid, on just Rootsi finantsasutused, mida teatakse kui suhteliselt konservatiivseid ning kel on juba kogemused rasketest aegadest - kriisist Rootsis 1990. aastate algul.

Oht peitub aga sellessamas: väikeriigi majandus on väga tihedalt köidetud Rootsi pankade külge. Elanikkonna, ettevõtete, riigi rahad seisavad neis või jooksevad neist läbi ning suurel osal on Rootsi pankade ees ka rahalisi kohustusi.

Meil on nendega kogemused headest aegadest. Mida hoogsamalt me arenesime, seda optimistlikumaks läksid ka pangad. Ja raha jooksis kinnisvaraarendusse, eluasemeisse, hotellindusse, laevandusse, kaubandusse, argitarbimisse. Ja laenutingimusi leevendati sedavõrd, et vähegi arvestatava sissetulekuga inimene pangas end pea kuningana võis tunda.

Pangad on seega aidanud kaasa meie kasvule, kuid nad on ka meie kaasosalised tarbimisbuumi vallandumises: täitnud agaralt meie soove. Ning maksavad samamoodi lõivu oma liigse uljuse eest kui eraisikud ja ettevõttedki.

See paistab silma halbade laenude osakaalu suurenemisest nende portfellides: SEB-l kasvasid need Eestis aastaga 12 korda. Ärikasum vähenes 77%.

Swedbankil läks oodatust paremini, kuid temagi prognoosib laenukahjumi suurenemist Baltimaades tuleval aastal 1,2 protsendini (tänavuseks 0,5-0,7%).Swedbanki, SEB, ka Nordea majandustulemused on hea indikaator, mis ütleb ka, mis seisus meie majandus on.

Nüüd saame kogemusi kesisest ajast. Paljud laenude refinantseerimise või uute projektide rahastamise soovid jäävad rahuldamata. Intressid tõusevad valikuliselt. See on kainenemise märk, soov jääda tugevaks. Ja osalt ka meie huvides. Sest läheb Swedbankil, SEB-l, Nordeal jt hästi, läheb meil ka. Ja vastupidi - on meil halb, on neil niisamuti. Sedavõrd on kokku kasvanud Rootsi pangad ja Eesti majandus.

Autor: ÄP