Ministeeriumid on jäänud jänni kulutuste kärpimisega

"Aus vastus on, et ei ole selge. Rahandusministeeriumile numbrite esitamise tähtaeg on 4. august, seega on valikute tegemiseks veel tiba aega," ütles justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu.

Sama kinnitasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kaitseministeerium, sotsiaalministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium ja siseministeerium. Isegi rahandusministeerium ei osanud veel öelda, kust nad tuleval aastal kokku hoiavad. Kindel on vaid see, et struktuurifondide rahast kokku hoida ei saa ning halduskulusid tuleks kärpida 8 protsenti. Julmad eelarvenumbrid lüüakse lukku pärast sügisest majandusprognoosi.

Siseminister Jüri Pihl ütles, et tema teada jätsid kõik ministrid rahandusministri piireelarve määruse kooskõlastamata.

"Minu teada ei kooskõlastanud seda mitte keegi," vastas Pihl küsimusele, kas tema kooskõlastas rahandusminister Ivari Padari määruse.

aripaev.ee andmetel jätsid määruse kooskõlastamata ka majandusminister Juhan Parts ning kaitseminister Jaak Aaviksoo. Majandusministeerium kavatseb 4. augustil esitada vastavalt ministeeriumi haldusala vajadustele koostatud eelarve kava, st rahandusministri ettekirjutustest mööda minna.

Majandusministeeriumi kinnitusel pole neile ette kirjutatud kärbet kuskilt teha.

Pihl lubas küll reedel, et ministeerium püüab ettekirjutust täita, kuid kinnitas samas: "Ma seisan selle eest, et (siseministeeriumi haldusala ametite - toim) kärpeid poleks 8 protsenti, see tähendab vähem patrulle, vähem merereostuse seiret ja väiksemat päästjate reageerimiskiirust."

Pihl selgitas, et 8protsendiline eelarvekärbe tähendab vähemalt 10protsendilist elukvaliteedi halvenemist, kuna puuduvale rahale lisandub inflatsioon.

Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja Kalju Kuke sõnul on ministeeriumil on vaja vähendada oma kulusid üle 330 miljoni krooni. "Teatud ülesannete täitmisega tekib eeldatavasti raskusi, seda näiteks jätkamist või lõpetamist vajavate investeeringute osas," rääkis Kukk.

Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk tunnistas, et väga täpseid plaane nad enne eelarveläbirääkimiste lõppu ei tee. "Kui eelarvenumbrid on lõplikult paigas, otsustame, mida edasi lükata, milliseid teenuseid sisse osta või kas on midagi, millest on võimalik üldse loobuda," rääkis ta.