Nafta hind neelas aastaga miljardeid

Lähtudes eelmise aasta tarbimismahtudest, on viimase 12 kuu peamiste kütuseliikide hinnatõus kasvatanud Eesti majanduse kulusid 9,32 miljardi krooni võrra. See on ühe Eesti inimese kohta veidi üle 6900 krooni. Arvatavasti on see näitaja veelgi suurem, sest arvestusest jäid välja vähem tarbitavad kütuseliigid.

Toorainebörsidel üle 146 dollari kerkinud naftabarreli hind annab end kõige selgemini tunda autokütuse hindades. Kui eelmisel suvel sai 95E bensiiniliitri kätte 14,40 krooni eest, siis nüüd juuli alguses tuli automaattanklas maksta 18,25 krooni. Bensiini hinna rohkem kui 4kroonist tõusu edestab aga kolmandiku kallinenud diislikütus.

Sama suurusjärgu võrra on tõusnud lennukikütuse hind. Laevakütuseks kasutatav masuut kergitas tooraineturul aastaga hinda aga pea poole võrra. Liiter kerget kütteõli maksis aasta tagasi 8 krooni, nüüd 14,20 krooni.

Tallinna Autobussikoondise (TAK) finantsjuhi Jüri Nõmmsalu hääletoonist võib aimata, et diislikütuse hinna karm tõus on ettevõttele kõike muud kui meeldiv. TAKi 360 bussi joovad aastas 11 miljonit liitrit diislikütust. "Kui kütus mitukümmend protsenti kallim on, siis on ju selge, mismoodi see meid mõjutab - raha on juurde vaja," ütleb Nõmmsalu ja lisab, et kui kütusehind ei lange, vajab TAK selleks järgmisel aastal 20 miljonit lisakrooni.

Estonian Air, kelle eelmise aasta kahjum oli 52 miljonit, peab samuti majandusraskuste üheks peamiseks põhjuseks kütusehinna ootamatut kasvu. Firma presidendi Andrus Aljase sõnul on kütusehind suurim kulusisend ja seetõttu kogu lennunduses kuum teema.

Selle tõusu püütakse kompenseerida piletihindade tõstmise või kütuse lisatasu piletihinna eraldi osana kehtestamisega, samuti vähendatakse lende madala tulukusega liinidel.

Firma nõukogu esimees Olev Schults on majandustulemusi kommenteerides Äripäevale öelnud, et tugev konkurents ei luba piletihindasid kütusehinna kompenseerimiseks kiirelt tõsta ning juba eelmisel aastal võis märgata turu jahenemist nii turistide kui ka äriklassi reisijate seas.

Ühe suurima laevakütuse tarbija Tallinki möödunud majandusaasta kütusekulu oli 1,4 miljardit krooni, mis on 41 protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal. Kui suur oleks see summa viimase 12 kuu kokkuvõttes, ei oska Tallink Grupi finantsjuht Janek Stalmeister öelda. Küll aga märgib ta, et selleaastane kütusekulu ei pruugi tulla nii suur kui mullu.

Naftahinnal on oluline mõju gaasi hinna kujunemisele. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov selgitab, et kuna gaas on oluline osaline kütuseturul, ostetakse ja müüakse gaasi üle maailma hinnavalemiga, mis arvestab konkureerivate kütuste hindu. Eesti jaoks on hinnavalemis sees nii raske ja kerge kütteõli hind kui ka dollari kurss krooni suhtes.

Kotovi sõnul on gaasi impordi hind praegu on 101 protsenti kallim kui aasta eest. Selle peamine põhjus on just nafta hinna tõus.

Tarbija jaoks on suurem maagaasi hinnatõus alles ees.

Eesti Energia tootearenduse ja halduse osakonnajuhataja Jüri Johannsoni sõnul mõjutab elektrienergia tootmishinda naftahinna tõus transpordikulude kasvu kaudu. Samuti kasutatakse elektrienergia tootmisel maagaasi ning katelde sissekütmiseks kütteõli.

Juuli alguses toimunud elektri kilovatt-tunni hinna tõusu eel räägiti eelkõige 5protsendilisest hinnatõusust, kuid aastaga on kulutused elektrile kasvanud pea kaks korda.

Jaanuaris tõusis kilovatt-tunni hinnas sisalduv taastuvenergia tasu 2,18 kroonilt 3,03 kroonile ning märtsis lisandus 5sendine elektriaktsiis.

Kuigi nafta hind mõjutab küttepuidu raiumise ja transpordi kaudu ka küttepuidu hinda, on see on põhilistest kütuseliikidest ainus, mille hind pole aastaga tavatarbija jaoks märgatavalt kasvanud. See muutus aga vahetult enne vaadeldavat aastat - 1. juulil 2007 tõusis küttepuu 5protsendine käibemaks 18 protsendile.

Seda, mis saab kütuse hindadest edasi, ei julge suuremad kütuse jaemüüjad ennustada, analüütikud ootavad hindade korrektsiooni.

"Ei, ma ei prognoosi midagi. Me põhimõtteliselt prognoose ei tee," ütleb Neste Eesti ASi juht Indrek Kaju vastuseks küsimusele, mis suunas võiks autokütuse hind tulevikus liikuda.

Varem on Kaju ajakirjandusele öelnud, et energia eest tuleb tulevikus üha rohkem maksta, sest raha muutub iga päevaga ühe odavamaks.

ASi Eesti Statoil turundusspetsialist Diana Vinnikova vastab samale küsimusele, et kuna vastused eeldavad spekuleerimist, ei saa ta neile vastata. "Keegi ei oska vastata, millised on hinnad paari kuu pärast, rääkimata järgmisest aastast," lausub Vinnikova.

Autokütuse hinnatõus annab endast karmilt märku nendele autoomanikele, kes oma elu maa ja linna vahel jagavad.

Vääna-Jõesuust Tallinnasse tööl käiv Merilin Liblik sõidab igal argipäeval maha 34 kilomeetrit, kaks korda kuus lisanduvad sõidud kodukohta Põlvamaale. Nii on tema igakuine kilometraaž üle tuhande kilomeetri.

Kulutused autokütusele on Libliku sõnul viimasel ajal kõvasti suurenenud.

Kui eelmisel aastal sai täispaagi diislikütust kätte vähem kui 1000 krooni eest, siis nüüd tuleb välja käia kuni 1600 krooni.

Liblik tunnistab, et juba praegu on kulutustega toimetulek üsna raske ning ta ei kujuta ette, mis edasi juhtuma hakkab.

"Kulutuste ja sissetulekute proportsioon on tasakaalust väljas," arvab ta.

Tuleviku osas on kindlasti oluline, kas nafta hind jääb praegusele tasemele püsima või toimub muutusi.

Tarbijatel on kindlasti keeruline teha otsuseid, millist kütust või kütteviisi valida. Kuid vaadates tagasi ajalukku, siis on alati olnud perioode, kus eri kütused on olnud kord kõrgemate, kord madalamate hindadega, kuid alati toimib mingil perioodil hindade ühtlustumine. Kütuseid saab peaaegu alati üksteisega asendada ning pealegi on alati võimalik kütust (ka turvas ja puit) müüa turule, kus selle eest pakutakse kõrgemat hinda. Seega toimib ühendatud anumate efekt, tase ühtlustub.

Kohest hinnatõusu Leibur ei plaani, üritame oma kulude juhtimisega toime tulla. Vaatame, mis pärast suve saab, analüüsime eri hindade tõusu sügisel tervikuna. Nagu naftahinnad, on ka leivatoodete hinnad aastaga väga palju tõusnud. Täpselt ei tea, kui palju, aga see number on suur. Kogu toiduainetetööstuses on globaalsed trendid väga tõsised ja meiegi ei saa neile vastu seista.

Veel aasta alguses peeti nafta hinnatõusu lühiajaliseks ning tarbija oma kulutusi kütusele ei kärpinud. Tänaseks on aru saadud, et varasemaga võrreldes on olukord muutunud ning Aasia energianälg lubab eeldada pikaajalise keskmise hinna stabiliseerumist uuel tasemel. See aga ei tähenda, et praeguse hinna juurest ei võiks nafta läbi teha korrektsiooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes juuli esimesel nädalal bensiinitarbimine USAs 3,3 protsenti, langedes 2005. aasta tasemele. Nõudluse kahanemise tõttu on kasvanud riigi kütusetagavarad ning ameeriklaste puhkuste veetmise eel on hea teada, et varud ületavad juba möödunud aasta taset, kui naftabarrel maksis veel umbes 70 dollarit.

Teistest maailma paikadest tulevate teadete järgi on Hiina eksport kasvamas nelja kuu aeglaseima tempoga, jäädes juunikuus alla ka analüütikute ootustele. Kui siia lisada, et Hiina, India, Malaisia, Indoneesia ja Taiwan on oluliselt vähendanud kodumaiste kütusehindade subsideerimist, mõjub see nafta nõudlusele pärssivalt. Aasia tarbib viiendiku maailma naftast ning kohati üle 50protsendiline kütusehindade tõus ei möödu jälgi jätmata.

Kõrgete hindade üle on muret tundmas ka OPEC ning olukorra parandamiseks on Saudi Araabia tõstnud tootmismahte. Kuigi tegemist oli marginaalse suurendamisega, on see ometi signaal, et kardetakse globaalse majanduse jahtumist, mis omakorda langetaks nõudlust nafta järele. OPECile oleks kasulikum pigem stabiilne naftatarbimine madalama hinna juures kui kõrgem hind koos väheneva tarbimisega.

Eeltoodu põhjal usume, et nafta hind on peagi läbi tegemas korrektsiooni.

Viimaste päevade müügihuvi ning suured päevasisesed hinnaliikumised pigem toetavad seda versiooni. Kuigi nädala kestnud langusperioodi järel võib oodata lühiajalist ostuhuvi, siis arvatavasti taastub seejärel müügisurve.