Rääkivad kalad aitavad mõista inimkõne kujunemist

21. juuli 2008, 11:45

Väljend „tumm nagu kala” ei pea paika.
Teadlased on välja selgitanud, et ka kalad suhtlevad omavahel heli abil.
Arvatakse ka, et nii inimeste kõneoskus kui ka kõikide teiste selgroogsete
loomade helitekitamise meetod arenes põhijoontes välja just kaladel.

Cornelli ülikooli teadlane Andrew Bass ja tema kolleegid kaardistasid vastkoorunud kalamaimude (perekonnast Porichthys) arenevaid ajurakke. Nad avastasid, et nii linnulaul, koera haukumine kui ka teised loomade suust kuuldavale tulevad helid pärinevad närvirakkude tööskeemist, mis pandi paika sadu miljoneid aastaid tagasi kalade üminatega, kirjutas LiveScience.

"Kaladel on olemas samad ajuosad, mis meil kõigil,” selgitas Bass. Tema töörühm jälgis kalamaimu häälelihaste ja aju tagaosa ning seljaaju vahel asetsevate närvirakkude vahel tekkiva ühenduse arenemist. Keerukama ehitusega selgroogsetel, näiteks inimesel, on selle ajuosa funktsioon sarnane, mis näitab, et evolutsioon soodustas selgesti selle funktsiooni säilimist. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Science.

Bassi töörühma poolt uuritud kalade jaoks on häälesignaalide kasutamine eluliselt tähtis. Pärast tulevasele partnerile pesa ehitamist kutsub isane kala lähedal asuvaid emaseid, tõmmates kokku oma ujupõit, õhuga täidetud kotti, mida kalad kasutavad ujuvuse säilitamiseks. Tekib ümisev heli, mida emased kuulevad. Ilma kutsehüüuta emaskalad isaste pesadele ei lähene.

Teadlased loodavad, et kalade kuulmisaparaadi põhjalikum uurimine võiks aidata selgust tuua ka inimeste kurtuse tagamaadesse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. July 2008, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing