Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valutu süst matkib sääsehammustust

21. juuli 2008, 13:51

India ja Jaapani insenerid võtsid valutu
mikronõela ehitamisel eeskujuks viisi, kuidas emane sääsk verd imeb.

Nõela saaks kasutada vereproovide võtmiseks, ravimite süstimiseks, aga ka diabeetikutel veresuhkru määra mõõtmiseks, kirjutas New Scientist.

Sääsk imeb verd, pingutades ja lõdvestades oma londis teatud lihaseid. See tekitab negatiivse rõhu, mis võimaldab sääsel vere kätte saada.

Uudne biosobiv mikronõel, mille autoriteks on Suman Chakraborty India Kharagpuri tehnoloogiainstituudist ja Kazuyoshi Tsuchiya Jaapanist Tokai ülikoolist, töötab samal põhimõttel.

Imemas on selle süstla puhul üliväike elektromehaaniline pump, mille käivitab piesoelektrilisel põhimõttel süstlanõel.

Vastupidiselt tavaarvamusele ei ole sääsehammustus valus. Valu tekitab vere hüübimist takistav aine, mida putukas hammustuskohta laseb, et imetav veri ei hüübiks: sellest tekib põletikuline reaktsioon, sügelus ja valu.

Nõela sisemine diameeter on umbes 25 mikronit ja välimine diameeter 60 mikronit, umbes võrreldav sääse londiga.

Nõela suurus ja imemine tagavad valutuse. Tavaline meditsiinis kasutatava süstlanõela läbimõõt on umbes 900 mikronit.

Erinevalt varasematest mikronõeladest, mis olid valmistatud ränidioksiidist on see tugevam, materjaliks on titaanisulam, mis peaks muutma olematuks tõenäosuse, et nõel süstimise ajal katki läheb.
Samas on nõel piisavalt tugev selleks, et tungida kuni 3 millimeetrit naha alla, et jõuda kapillaarsete veresoonteni.

Teadlaste arvutuste kohaselt suudab nõel sekundis välja imeda 5 mikroliitrit verd, see on piisav kogus veresuhkru määramiseks. Diabeetikud võiksid sellise nõelaga mõõturit kanda käel justkui kella või pulsimõõturit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2008, 22:21
Otsi:

Ava täpsem otsing