Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koos soodega hävitame iseennast

22. juuli 2008, 10:19

Maailma juhtivad märgalade uurijad
kogunevad sel nädalal kuni reedeni Brasiilias, et arutada, mida oleks võimalik
teha, et päästa kiiresti hävivaid märgalasid.

Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende hävitamine peamiselt põllumajanduse huvides on ilmselt andnud suure osa inimtekkelisest süsinikdioksiidist ja metaanist, kirjutas Science Daily.

Lõuna-Ameerika suurima märgala Pantanali servas Cuiaba linnas toimuvast konverentsist võtab osa 700 eksperti 28. erinevast riigist.

Märgalad, mille hulka kuuluvad sood, rabad, deltad, mangroovid, laguunid ja jõeluhad katavad kuus protsenti maismaast, kuid hoiavad endas 10-20 protsenti maapinna lähedases pinnases olevast süsinikust.

Kokku sisaldavad märgalad 771 gigatonni kasvuhoonegaase, mis vastab umbes praegu atmosfääris olevale kogusele. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab see kogus ka metaani, mis on kasvuhoonegaasina süsinikdioksiidist oluliselt võimsam.

„Inimkond vajab äratust, et aru saada märgalade tohutust keskkonnaalasest, sotsiaalsest ja majanduslikust tähtsusest,“ ütles Brasiilia teadlane Paulo Teixeira. „Nad salvestavad süsinikku, reguleerivad veetaset, on olulisteks elupaikadeks paljudele liikidele,“ kirjeldas ta märgalade tähtsust.

Kui märgalade hävimine kas otsese inimtegevuse tagajärjel või globaalse soojenemise tõttu jätkub sama kiirusega, võib see teadlaste sõnul käimasolevat globaalset soojenemist oluliselt võimendada. Kuivendatud troopilise soo hektar vabastab atmosfääri 40 tonni süsinikku aastas. Kuivendatud turbaraba vastav näitaja on 2,5-10 tonni aastas.

Viimase saja aasta jooksul on hävitatud 60 protsenti maailma märgaladest, kusjuures Euroopas on vastav näitaja lausa 90 protsenti. Peamine häving ongi märgalasid tabanud arenenud maailmas ning võib karta, et arengumaade majanduse edenedes ootab sama saatus ka nende soid. Peamised märgalade hävimise põhjused on kuivendamine põllumajanduse tarbeks, tammid, kanalid, põhjavee taseme alanemine, turba kaevandamine ning asulate laiendamine.

Konverentsi korraldajad rõhutavad, et märgalade kaitse vajab kompleksset pikaajalist lähenemist. Sageli on vaja lepinguid erinevate riikide vahel, milleni jõudmine võib olla keeruline. Ühtlustada tuleb näiteks seadusandlust, leppida kokku vee kasutamise põhimõtted ning piirata märgalade kasutuselevõtmist põllumaana.

Fakte:

Mississippi jõge ümbritsevad märgalad hoidsid endas varem jõe 60-päevase äravoolu jagu vett, kuid tänaseks on see arv vähenenud kõigest kaheteistkümnele päevale.

Aafrikas asuva Victoria järve ümbritsevad vähenenud pinnaga märgalad ei suuda enam kaitsta järve põldudelt pärinevate nitraatide ja fosfaatide eest, mistõttu on järve vesi liiga toitainerikas ning järv on kinni kasvamas.

Malaisias on 90 protsenti märgaladest riisi kasvatamiseks kuivendatud.

Siberi, Põhja-Ameerika ja Skandinaavia rabad sisaldavad kolmandikku kogu maailma pinnases leiduvast süsinikust.

USA kulutab järgmise kahe kümnendi jooksul 700 miljonit dollarit, et taastada Florida osariigis asuvat Evergladesi märgala selle endises ulatuses. Sinna hulka kuuluvad kuus tehislikku märgala, mida hakatakse kasutama ümbritsevate põldudelt minema uhutud väetiste akumuleerimiseks.

Maailma kõige ohustatumad märgalad asuvad Vahemere ümbruses, kus inimesed on neid juba mitmetuhande aasta vältel kuivendanud. Põhjuseks peamiselt põllumajandus, elurajoonide laiendused ning viimasel ajal ka võitlus sääskedega.

Konverentsi toimumiskoha lähedal paiknev Pantanal hõlmab 160 000 ruutkilomeetrise ala (üle kolme Eesti pindala) ning on silmitsi üha kasvava survega sellele „kasutule“ maale mingi funktsioon leida. Pantanal saab oma vee Brasiiliast, Boliiviast ja Paraguaist, allavoolu jäävad Argentina ja Uruguai.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2008, 22:24
Otsi:

Ava täpsem otsing