Kallinev heitmetasu tööstusel kivina hingel

"Kes vasakule sokutab, see ikka sokutab," tõdeb vanu akusid käitleva Ecometal ASi juhatuse esimees Tõnis Kaasik.

Siiski peab ta jäätmete käitlemist enamikule ettevõtetele riskikohaks, sest üha karmistuvaid jäätmekäitlusreegleid tuleb järgida ja kallinevate tasudega arvestada. Seega on tõsised tootjad korralikud.

Kuid Kaasik on pahane, et riik kasvatab koos jäätmete käitlemistasudega ka saastemaksu. Viimane kerkib pea 20 protsenti aastas. "Saastetasul aga pole jäätmete käitlemisega mingit pistmist, pealegi tõmbab see ju tööstusele piduri peale," on ta nördinud.

Eriti raske on selline poliitika Kaasiku arvates just põlevkivikeemia tööstuse jaoks.

Lahendusena ei tohiks riik mõnda aega saastetasu suurendada. "See on puhas sanktsioon, mitte majanduslik mehhanism," on Kaasik ärritatud sellisest ettevõtluse suunamisest. "Loomulikult pidurdab," peab Viru Keemia Grupi ASi tehnikadirektor ja juhatuse liige Meelis Eldermann 2005. aastast pea kahekordseks tõusnud saastetasu röövellikuks.

Peale ennetähtaegselt valminud eriprügila on ettevõte üheks jäätmealaseks kuluallikaks poolkoks. Firma on huvitatud selle ladustamise vähendamisest ning suunamisest tsemenditootmisse. Kuid selline tootmine nõuab omakorda 2,5 miljardi krooni suurust investeeringut.

Samas aga tõstab riik Eldermanni kinnitusel poolkoksi ladustamise tasusid 2010. aastaks 7,5 korda. Tulemuseks on vastuolu, mida võimendab ka nõue investeerida SO2 heitmete kinnipüüdmisse 100 miljonit krooni. Kuid väävlipüüdurite ostmiseks pole enam raha.

Aastatel 2010-2015 ähvardab saastetasu tõusta koguni kolmekordseks. Ehkki keegi ei tea, milliseks kujunevad lähiaastail nafta ja õli hinnad, näeb Eldermann lahendust keskkonnatasudes, mis moodustaksid kõige rohkem 10 protsenti tootmishinnast.

Teisalt aga saavad ettevõtjad olla vaid seaduskuulekad. "Kui teed, jääd vahele niikuinii. Pikemas perspektiivis tegutseda sooviv ettevõte nii teha ei saa," tõdeb ta. Pealegi on ju trahv keskkonnainspektsioonilt siis 50 000 krooni.

Seoses Euroopa Liitu kuulumisega on Eesti seotud kasvavate keskkonnanõuetega. Näiteks järgmise aasta 16. juulist enam märgprügilates jäätmeid ladustada ei tohi. Viru Keemia Grupp sai oma moodsa nõuetele vastava prügila valmis juba eelmise aasta lõpus.

"Jäätmete vasakule suunamine oli omane vaid taasiseseisvumise esimesele viiele-seitsmele aastale," lisab ta.

Eldermanni ettepanekul ei tohiks saastetasu ületada ettevõtete taluvuspiiri, et saaks normaalselt investeerida tulevikku. Saastetasu võiks moodustada kuni 10 protsenti tootmishinnast. Samuti peaks see aastas tõusma viie, mitte kahekümne protsendi kaupa. Kaasik see-eest leiab, et Ecometal kui jäätmete käitleja peaks olema saastetasust üldse vabastatud. "Meie tegevus on vähendada jäätmeid 90 protsenti ja ootame selle eest preemiat," naerab ta.

Saadab ju ettevõte ümbertöödeldavatest akudest 90 protsenti taaskasutusse. Uuesti lähevad käiku plii koos pliiühenditega ja naatriumsulfaat. Vaid plastist, tekstiilist ja teistest materjalidest akuplaatide eraldajad lähevad Kundasse ahju.

Tulenevalt majanduslangusest ja kasvavatest jäätmekäitlustasudest ei ole muutust ettevõtete käitumises täheldanud. Tervikuna oleks raske väita, et ettevõtjate käitumine oleks vähem seaduskuulekaks muutunud ja olemasolevaid rikkumisi jäätmekäitlustasude tõusuga seostada ei saa.

Jäätmete metsa alla sokutamist on olnud pika aja vältel ja näiteks ehitusjäätmed sattusid sinna eriti kergelt just ehitusbuumi ajal. Majanduse jahtumine ei näi suuremat ebaseaduslikku jäätmete kuhugi sokutamist kaasa toonud olevat. Neid, kelle stiiliks on katse lõigata kasu mõne hunniku kuhugi sokutamisest, on ikka olnud, kuid neid ei saa nimetada enam ettevõtjateks. Jäätmekäitlemisnõudeid rikkuvat ettevõtet karistatakse trahviga kuni 50 000 krooni.

Alates 2001. aastast tegutseb kontsernis keskkonnateenistus. Selle ülesandeks on kõikide keskkonnaga seotud aspektide olulisuse uurimine ja hindamine.

Erilist tähelepanu pöörame tootmiste rangele arvestusele, pidevale monitooringule ja kontrollimisele. Samuti pöörame erilist tähelepanu ka töötajate suhtumisele keskkonda.

Selle tulemusena väljastas keskkonnaministeerium meile 2005. aastal kompleksloa kontserni ettevõtete tegevuseks.

Tasakaalustamaks võimalikke keskkonnamõjusid kuuluvad BLRT Gruppi firmad, kelle tegevus keskendub keskkonnakaitsele. Näiteks EKO BLRT OÜ, kelle tegevus ulatub ka väljapoole kontserni. Moodsate merepuhastusvahendite komplekt lubab firmal tegeleda naftasaaduste kogumise ning võimaliku saastuse likvideerimisega. EKO BLRT tagab naftasaadusi sisaldavate jäätmete vastuvõtmise nii nendelt laevadelt, mis randuvad BLRT sadamates, kui ka nendelt, mis tulevad näiteks Muuga, Paljassaare, Vanasadama või Paldiski sadamasse. Keskkonnakaitse süsteemide täiustamisse investeerime igal aastal miljoneid kroone.

Näiteks kasutatakse meie süsteemi Narva Elektrijaamades, kus varasema soolhappe asemel on heitmete puhastamiseks tarvitusel keskkonnasäästlikum süsihappegaas.

Tegeleme järelevalvega. Jäätmete puhul on olukord paremini ja kindlamini reguleeritud jäätmete lubade korral. Samas väikeettevõtete puhul kontrollitakse jäätmete käitlemist kord aastas. Seega suurt kontrolli seal paraku pole. Jäätmekäitlemisload on valdavalt üsna suurtel ettevõtetel.

Ühelt poolt on ühe malakaga kõiki raske lüüa. Teisalt on just lube omavad suurettevõtted kõige korralikumad.