Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas hobuseid tappev viirus hakkab ohustama inimest?

24. juuli 2008, 15:28

Kergesti nakkav hobuste viirushaigus Hendra
teeb Austraalias suurimat laastust pärast seda, kui haigus 1994. aastal
avastati.

Kuid Queenslandis on haigestunud hobuste puhul märgatud, et haiguse sümptomid ei ole enam päris täpselt samasugused nagu varasemate puhangutel. See põhjustab kartusi, et tekkinud on haiguse uued tüved ning võimatu pole ka see, et haigus võib hakata levima inimeselt inimesele, kirjutas New Scientist.

„Teistsugused kliinilised tunnused ning mõned väga esialgsed DNA-analüüsid viitavad sellele, et praegu puhkenud Hendra viirus on mõnevõrra teistsugune,“ ütles Austraalia bioturvalisuskeskuse nakkushaiguste uurimisosakonna epidemioloog Hume Field. „See aga viitab, et olemas võib olla terve rida viiruse tüvesid, kõik omavahel lähedalt seotud, kuid erineva nakkavuse ja haiguse kuluga.“

Haigestunud on kaks veterinaarhaigla töötajat, nakatunud umbes kuu aja eest. Nad on siiamaani haiglas. Lähipäevil korratakse analüüse 50 inimesel, kes võisid kokku puutuda haigestunud loomadega.

Hobustest on nakatunud vähemalt seitse, kellest viis on tänaseks surnud. Alates haiguspuhangu algusest on analüüse tehtud 90 hobusele.

Hendra viirusesse nakatumise sümptomiteks on näiteks see, et hobune hakkab hingeldama, ajavad sõõrmetest vahtu välja ja looma suu läheb paiste. Loomade olukord halveneb kiiresti ning surm saabub mõne päevaga.

Praeguse haiguspuhangu puhul panid loomaarstid tähele, et hobused näisid halvatuna või oli nende tasakaal häiritud. Ühe omaniku sõnul näis haige loom olevat justkui purjus.

Kuivõrd haiguse kliinilised sümptomid on teisenenud, siis jäädi ka õige diagnoosiga hiljaks ning haigus sai seetõttu laiemalt levida.

Haigust levitavad lendkoerad, kes kannavad viirust, kuid ise haigeks ei jää. Seni pole teada, kuidas viirus neilt hobustele üle kandub. Veider on veel asjaolu, et mõnel aastal viirus kandub hobustele, teisel aastal aga mitte. Kui teadlased suudavad selle küsimuse lahendada, õnnestub ehk vältida, et haigus pääseb ohustama kariloomi või koguni inimesi.

Hendra viirus avastati 1994. aastal, kui Brisbane’i äärelinnas Hendras surid selle viiruse tõttu 14 hobust ja ratsatreener. Haigeks jäi veel üks inimene, kuid ta paranes.

Inimestel on haiguse sümptomid gripilaadsed, võimalik on kopsupõletik, kõrge palavik, uimasus, mis võib edasi areneda krampideks või koomaks.

Hendra viirust pole seni väljaspool Austraaliat leitud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 08:36
Otsi:

Ava täpsem otsing