Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Professor: usk endasse tagab edu

24. juuli 2008, 18:35

Berliinis 20.-25. juulini toimuval, seni
suurima osavõtjate arvuga (ligi 9000) rahvusvahelisel psühholoogiakongressil ICP
XXIX on peateemaks emotsioonid.

Kongressil sõna võtnud esinejad tõdesid, et psüühilised probleemid on töölt puudumise põhjuste seas üha sagedasemad. Ebaturvalised töölepingud, hirm tööpuuduse ees, töö muutumine pingelisemaks, pikenevad tööajad ja kasvav infouputus, kõrged emotsionaalsed nõudmised ja raskused töö- ja pereelu ühildamisel on peamised stressitekitajad. Kui varem oli rohkem kehalisi stressifaktoreid, siis nüüd on kasvanud psüühiliste stressitekitajate hulk, iseloomustas üldist olukorda pressikonverentsil ajakirjanikele Giesseni ülikooli professor Michael Frese.

Prof Dr Michael Frese Giesseni ülikoolist on uurinud Ida-Euroopa, Aafrika ja Aasia üleminekuühiskondi ja ütleb, et psüühilistest probleemidest suurim on neis piirkondades ikka veel puuduv omaalgatuslikkus. Piirkonnad, mis jäid autoritaarse valitsuse äärealadele, nagu näiteks Balti riigid, suutsid paremini toime tulla. Äripäevale rääkis professor Frese lähemalt oma teisest suuremast uurimisvaldkonnast, väikese ja keskmise suuruse ettevõtete edufaktoritest.

Prof Dr Michael Frese: „On terve rida isiksuseomadusi, mida saab üle kanda ka ettevõtetele, nagu näiteks edule orienteeritus. Need on firmad, kus räägitakse palju edust, kus kogu tegevus on keskendunud tulemusele. Teiseks usk enesesse. Kui firma tunnetab oma tõhusust, ja mõjukust, kus ei öelda, nii ei saa ja seda me ei suuda. Kui ei suudeta näidata tegevusi, mis aitavad edu saavutada.

Mis huvitaval kombel aga kuigi suurt rolli ei mängi, on riskikäitumine. Varem küll mõeldi, et mida riskialtim firma on, seda edukam, aga päris nii see ei ole. Päris täpselt on see veel küll läbi uurimata, aga tõenäoliselt on edukaimad need, kes ei ole ei väga riskialtid ega ka väga alalhoidlikud, vaid kusagil vahepeal.
Veel üks faktor, mis suure tõenäosusega oluline on, on intelligentsus. Kui hästi ollakse varustatud teadmistega, kui kiiresti ja hästi olusid interpreteeritakse, kui õppimisvõimelised ollakse? Kõrgkoolidiplom omab siinkohal pigem tagasihoidlikumat mõju.

Kui isiksuseomadusi on raske muuta, siis on momente, mille kallal on võimalik tööd teha. Nagu näiteks otsustamine. On oluline, et otsuseid langetatakse kiiresti, aga need olema ka õiged otsused. Kuivõrd ollakse valmis langetama kiireid otsuseid? Kui suur on valmidus ümber otsustada, kui märgatakse, et tehtud otsused on viinud ummikusse? Inimesed, kes suudavad paremini planeerida, on edukamad. Kes suudavad pikema aja peale ette planeerida, teha seda intensiivsemalt ja kiiremini. Firmad, kes seavad realistlikke, aga keskmisest kõrgemaid eesmärke. Firmad, kes otsivad tagasisidet, kes oma kliente hoolsalt küsitlevad selle kohta, mis on hea ja mis halb, ja kes ka kuulata oskavad.

Edasi õppimisoskused – ehk siis see, kuidas me õpime. On väga põnevaid uurimusi, mis näitavad, et edukaimad on need, kes õpivad seda, mis nende jaoks eriti raske on. Edukad on firmad, kes pingutavad just selles osas, kust king kõige rohkem pigistab või mis nende jaoks kõige raskem on.

Siis on veel terve rida omadusi, mis on seotud orienteeritusega ettevõtlusele. Nagu näiteks autonoomia. Kui oluline on olla autonoomne? Või proaktiivsus – kui suur on tahtmine asju ennetada ja mõjutada? Siin tuleb mängu innovatiivsus – kuivõrd ollakse valmis leidma innovatiivseid lahendusi? Kuivõrd ollakse valmis sukelduma konkurentsi, kas ollakse vajadusel suutelised olema konkurentide suhtes agressiivsed? Need on kõik faktorid, mis edu juures olulist rolli mängivad."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2008, 18:32
Otsi:

Ava täpsem otsing