Fantastiline kujutlusmaailm

Aktinäituste sarjast on käesolev näitus juba viieteistkümnes, alateemaks "Teine elu". Praegu ülimoodne öko, taaskasutus ja ümbertöötlus on oma väljenduse leidnud näitusel esinevate kunstnike töödes.

Näitus hõlmab kahte Eesti linna: Pärnut ja Viljandit. Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on üleval kunstnikepaari Annick ja Pierre Debieni skulptuurid ja maalid ning Heikki Mäntymaa ja Heikki Portaankorva fotod ja maalid.

Viljandis saab näha Soome kunstniku Miina Äkkijyrkkä raudseid lehmi - vanadest autoosadest kokkukeevitatud üleelusuuruseid skulptuure. Lisaks on Viljandi linnaruumis üleval ka Valgevene kujuri Valentina Ljahhovitshi vanadest kööginõudest kokkupandud installatsioonid ja Saksa kunstniku Rainer Kühnle raudlilled.

Mehe ja naise teemaga tegelebki rohkem Pärnu väljapanek. Prantslastest kunstnikud Debienid esindavad naiselikkuse poolt.

Esmapilgul ülimalt kirju, värviline ja lapselikult rõõmus näitus varjab endas sügavamaid saladusi. Kunstnike eesmärk on olnud vanade müütide ja legendide tänapäevastamine.

Näitus koosneb justkui kahest osast: maalidest, mis kujutavad kogu looduse sümbioosi alates amööbidest kuni täiesti fantastiliste olenditeni. Viimased on viidud ka kolmemõõtmelisse vormi.

Peale jalgratta, kahe nuku ja sinise ninasarviku pole näitusel ühtegi realistlikku figuuri. Kuid fantastiline ei pea alati midagi ebareaalset olema. Ju lähtuvad kunstnikud osalt Freudi ja Jungi kollektiivse alateadvuse teooriatest ning eriti just Jungi anima'st ja anime'st.

Pärnu rannast kokkukogutud ja ülevärvitud puujuurikad loovad omamoodi erilise maailma, millesse vaataja siseneb.

Kogu väljapanek on ehitatud ühe puu ümber, mis on osa maailma kõige vanemast legendist: Aadamast ja Eevast. Aadamale on antud sinise ninasarviku kuju, hea ja halva puu otsast võib leida kõiki imetabaseid elukaid.

Paratamatult tekib näitust vaadates tunne, et tugeva annuse inspiratsiooni on kunstnikud saanud ka Joan Miró - kelle töid võis näha Kumus tänavu kevadel - lapselikest elukatest ning vanadest sürrealistidest ja nende ideedest üldse.

Seetõttu tasub siia näitusele minna kindlasti ka koos lastega, kelle fantaasial ei ole veel selliseid piiranguid nagu täiskasvanutel. Viimastele aga võiks näitus mõjuda hoopis kirgastavalt.

Näituse teise, nii-öelda mehe osa moodustavad Heikki Mäntymaa ja Heikki Portaankorva fotod ja maalid, millest osa oli selle aasta kevadel üleval Tallinna Kunstihoone galeriis.

Kindlasti tasub ka Viljandisse suuri skulptuure vaatama minna.

Autor: Ragne Nukk