Margus Pärn - Saare jonniga idealist

Margus Pärna meelest vääriksid mitmed tema ülikooliaegsed kursusekaaslased persoonilugu temast tunduvalt enam.

Kunagised kursusevennad TTÜst aga on arvamusel, et Pärn liialdab tagasihoidlikkusega, sest mehel on varasemast ajast ette näidata nii mõnegi suurfirma finantsjuhi ametikoht, milleni on viinud teda idealism, piinlik põhjalikkus ja legendaarne Saaremaa jonn.

Telefoni otsa saan optimismist pakatava Pärna neljapäeva hommikul vahetult enne seda, kui teda ootab ees kuuetunnine koosolek, kus hakatakse arutama eelmise kuu majandustulemusi. "Leedukad on kiired ja konkreetsed inimesed, kohe on vaja härjal sarvist haarata! Pole siin midagi nii, et lastakse lahkelt kuus kuud sisse elada ja siis vaatame, mis saab," naerab Pärn ning sukeldub töhe.

Avalikkuse ees madalat profiili hoidva Pärna tee Maxima Eesti tegevjuhiks on sillutatud üldsegi mitte tagasihoidlike verstapostidega. Kuressaare I keskkoolis, mille kohta saarlased ise armastavad öelda, et seal käisid ikka kõvemad ja targemad vennad, teenis õpetajast ema poeg Pärn nii palju "viisi", et talle langes osaks kõrgeim au, mida nõukogudeaegne koolipoiss tahta võis - sõit Musta mere äärsesse Arteki pioneerilaagrisse. Reaalaineid jagas poisi pea nagu koorelahutaja juba siis, aga kui Eestis oleks toona olnud võimalik diplomaadiks õppida, korraldaks Pärn praegu finantsasjade asemel hoopis riigi suhteid välismaailmaga.

Pealinna ülikooli tulek polnud Saaremaa rahulikuma elutempoga harjunud noorukile just lihtne ja ühikaelu nimetab mees ise üheks esimeseks karmimat sorti elukooliks.

"Teised kodanikud olid ehk Tallinna närvilisemas keskkonnas rohkem elanud ja juba sõbralikke ning vähem sõbralikke küünarnukivopse saanud. Marguse idealistlik elunägemine väga kirgastes toonides oli teistele natuke üllatav," meenutab Pärna ülikoolikaaslane ja sõber, Lääne- Tallinna Keskhaigla haldusjuht Märt Kõlli. Üliõpilast Pärna iseloomustanud suhtumine, et pole probleem kohe pärast ülikooli ministriks saada.

Hiljem on ülikooli cum laude lõpetanud mees finantsteadmisi rakendanud nii mõneski suurfirmas, pole aga kuhugi pikalt jäänud. "Mõnel juhul on kiire edasiliikumise põhjused ilmunud elust enesest, mõnikord on põhjus minu saarlaslikus jonnis ja kärsituses, mis sunnib edasi minema," ütleb Pärn.

"Eks ta kohati arvas, et mõni ülemus ei olnud võib-olla kõige arukam, ja püüdis oma ideid läbi suruda, mis ehk kõigile ei meeldinud," leiab Kõlli, kelle arvates peituvad ametivahetuste tagamaad sõbra idealismis. Endised kolleegid iseloomustavad teda kui head suhtlejat ja meeskonnamängijat, kes kuulab alati ära, mida inimestel öelda on, ei lase endale aga kunagi pähe istuda. "Võõral võib jääda mulje, et justkui õnnestus teda ära rääkida, aga ta jätab kõik asjad väga hästi meelde ja otsus tuleb ikka selline, nagu vaja," iseloomustab oma onupoja juhtimismaneeri ASi Favora Tanklad juhatuse esimees Aivo Pärn, kelle juures Margus Pärn oma Tartu-perioodil finantsjuhiks oli. Aivo Pärna sõnul pole onupoeg mees, kes kohta koha pärast kinni hoiaks. "See on risk ja julgus koht selja taha jätta ning uuele kohale kandideerima hakata, sest äkki ei saagi tööd. Margus on iga kord saanud," ütleb ta, pidades töökogemusi väga erinevates firmades ja ka raskematel aegadel pigem plussiks. Pärna teatakse mehena, kes teele heidetud kividest end kõigutada ei lase ja nurka põdema ei jää, on ambitsioonikas ja talle meeldib vastu võtta suuri väljakutseid.

"See on Saaremaa värk, et tuleb edasi trügida. Idealism käib temaga kogu aeg kaasas. Mõni teine ei julgeks Maxima Eesti juhiks üldse kandideeridagi!" muheleb Kõlli.

Kui Pärn selleks ettepaneku sai, mõtles ta endale omaselt pikalt ja põhjalikult, analüüsides plusse ja miinuseid. "Ma olin MAAG Grupis olnud natuke üle aasta. See on suures firmas muutuste elluviimiseks ja projektide lõpetamiseks liiga lühike aeg. Aga sellisele pakkumisele ei suutnud ma ei öelda," tunnistab Pärn. Teda tundvad inimesed ütlevad, et mõistavad Maxima valikut, kuna rasketel aegadel, mil tuleb iga senti lugeda, on Pärna-taoline pedantliku finantsjuhi kuulsusega tegevjuht lausa taeva kingitus.

Rahanumbrite praktilise liitmise ja lahutamise kõrvalt pühendab Margus Pärn oma nappi aega järeltuleva põlve finantsgeeniuste juhatamisega finantsjuhtimise keerdkäikudesse.

"Püüan praktiliste näidete varal selgitada, et finantsjuhtimine on eelkõige riskide analüüsi ja juhtimise õpetus, ning panna üliõpilasi vaatama asjadele ja protsessidele sellest vaatenurgast," ütleb Pärn.

Juba mitmendat aastat on ta Mainori Kõrgkoolis finantsjuhtimise lektor, keda teatakse kui ülimalt ranget ja nõudlikku õppejõudu. "Kui minu käest saab mõni mees avansiks oma entusiasmi ülesnäitamise eest maksimumhinde kätte, siis Margusega see läbi ei lähe," vangutab Pärna elukaaslase isa, psühhiaater Jüri Ennet muiates pead. Mehe teoreetilist pagasit hinnatakse nii kõvaks, et kui ta peaks ettevõtlusest tagasi tõmbuma, võiks nii mõnigi ülikool sellise õppejõu üle õnnelik olla.

Pärn aga täiskohaga õppejõuks hakata ei taha, sest kaotaks sideme reaalse eluga.

Väikest viisi taskuakadeemik oli Pärn juba ülikoolis, kus talle meeldis kõik asjad põhjalikult lahti harutada ja teisi oma järeldustest teavitada. "Eks mulle on öeldud jah, et Pärn filosofeerib ja on liiga akadeemiline," naerab mees.

Kui tema elukaaslase Helena-Reet Enneti käest küsida, millega mees ta ära võlus, vastab naine pikemalt mõtlemata: "Ma arvan, et ikka oma mõistusega." Pärast hetkelist pausi lisab ta: "Tegelikult on see ikka Margus tervikuna, mis mind võlub." Mais teist korda isaks saanud Pärn tunnistab, et armastab üle kõige maailmas oma elukaaslast ja lapsi, ja veedab pea iga vaba hetke koos perega oma Jälgimäe kodus, mille suurde aeda kogunevad tihti nädalavahetust veetma ka lähemad sõbrad ja sugulased. "Maxima-suuruses firmas ei tunta kellaaega ega kuupäeva, kui töö on vaja ära teha. Aga ma sain leedukatega kokkuleppele, et nädalavahetused on minu."

Oleme kokku saanud pärast ülikooligi. Margus on väga asjalik inimene.

Ta oli juba ülikoolis akadeemilise põhjalikkusega asjadesse suhtuv inimene ja tahtis alati kõik asjad väga täpselt selgeks teha nii iseendale kui ka teistele. Ta oli teoreetilise poole peale kalduva lähenemisega. Vahel tundus, et ta suhtub mõnda asja liiga sügava põhjalikkusega, mis võtab inimeselt endalt väga palju aega ja energiat ära.

Ta on alati olnud väga hea suhtleja ning seltskonnas lõbus inimene.

Kui tema karjääri vaadata, on näiliselt vaoshoitud pealispinna all sihikindel ettevalmistustöö praegusele positsioonile jõudmiseks. Ta on sõbralik, laia silmaringiga ja huvitav vestluskaaslane. Kolleegina oli ta alati valmis meeskonnaga arvestama. Marguse teevad eriliseks omadused, mida tänapäeval enam tihti ei kohta. Ta on väga tähelepanelik ja diskreetne - tõeline härrasmees.

Sales-Stari finantsjuhiks valiti ta eelkõige professionaalsete oskuste tõttu. Koos töötatud aeg tõestas, et ta neid ka tõesti valdas. Margus on oma valdkonnale truuks jäänud, lihtsalt erinevast vaatevinklist seda turgu tundma õppinud.

Margus on väga tagasihoidlik inimene. Tema kohta kehtib Eesti vanasõna - vaga vesi, sügav põhi. Kui midagi ette võtab, teeb seda põhjalikult. Tema kõige suuremad plussid on range korrektsus ja tõsidus. Teatud tingimustes võivad need saada ka miinusteks. Mina soovitan tema ülemustel ja kolleegidel tähele panna, et selle ranguse taga on väga hea süda. Töid ja tegemisi teeb ta kogu südame ja ajudega ning need on tal paigas. Tööd teeb töö ajal ja kodu on kodu jaoks. Oma lapsi hoiab ta väga. Selliseid papasid võiks Eestimaal rohkem olla!

Veetsime koos suurema osa lapsepõlvest, eelkõige meenuvad suved Saaremaal vanaema juures. Lapsena oli Margus mulle eeskujuks ja vanema venna eest. Ta oli suur lugeja ja meistrimees, isegi ühe vineerist kitarri on ta mulle valmis meisterdanud. Täiskasvanueas on meie ühised ettevõtmised seotud perekonniti suhtlemisega, mille tipphetk on iga-aastane suguvõsa kokkutulek ja vähipüük Saaremaal.

Sõbrana on Margus väga abivalmis ja heasüdamlik inimene. Samuti on ta täpne ja sõnapidaja. Oma olemuselt suhteliselt vaikne tüüp, tühje sõnu ei loobi ja räägib siis, kui on midagi öelda.