Novaatori uudised

Inimesed ei lähtu ostude tegemisel mõistusest. Poed kasutavad ostjate mõjutamiseks psühholoogilisi trikke, mis kutsuvad meid ostma rohkem, kui me tegelikult vajaksime, ning saadud tehingust rõõmu tundma isegi siis, kui selleks tegelikult põhjust pole.

Ühes uurimuses näidati, et klientide rahulolu ostetud tootega sõltub sellest, millised olid poes alternatiivsed valikud või kuidas oli kaup poes eksponeeritud. Selgus, et kliendid olid oluliselt rohkem rahul toodetega, mis olid poes konkureerivatest toodetest esile tõstetud, kuigi tegelikult olid toodete omadused samad, kirjutas LiveScience.

Poodidel on klientide meelitamiseks hulk nippe, kuid ükski pole tõhusam suure odavmüügi korraldamisest. Teadlased on näidanud, et 50protsendilise allahindluse silt veenab inimesi automaatselt hinna ülimas soodsuses, kuigi enamasti pole klientidel mingit aimu toote alghinnast või õiglasest hinnast.

Uurimused on näidanud ka, et sagedased, kuid mõõdukad allahindlused mõjuvad klientidele ahvatlevamalt kui harvemad ja suuremad allahindlused. Kui mängu tuleb matemaatika, jääb enamik meist jänni.

Proovi ise järele: kui suur on allahindlus, kui algsele 20protsendilisele soodustusele on lisatud veel 25protsendiline allahindlus?

Kui pakkusid vastuseks 45 protsenti, on kaupmehed endaga väga rahul - tegelikult pidid nad kauba hinda vähendama vaid 40 protsendi võrra.

On olemas aga ka peenemaid lõkse. Eelmisel aastal korraldatud uurimuses näidati, et müüja saab veenda inimest toodet ostma vaid õigeid küsimusi esitades.

Kui müüja küsib ostjalt, milline toode talle mitme toote hulgast meeldib, jätab ostja mõistus hoobilt vahele küsimuse, kas ta peaks üldse selle toote ostma, ja lülitub ümber küsimusele, millise toote ta peaks ostma. Uurimus viidi läbi simuleeritud katsete ja tõeliste situatsioonide jälgimise põhjal.

"Eelistuse küsimine tundub lülitavat aju valima, millist erinevatest toodetest peaks ostma, tekitades alateadvusliku tunde, et ühe sellise toote ostmine on juba kindel otsus," kirjutasid Alison Jing Xu ja Robert S. Wyer Hongkongi ülikoolist. "Selle tulemusel ostab klient suurema tõenäosusega toote, mida ta muidu poleks valinud."

Selline nipp töötas ka omavahel mitte seotud toodete puhul. Katse kontrollrühmas ostis poest kommi vaid kaks protsenti inimestest. Kui poes olnud inimestelt aga küsiti, kas nad sooviksid osta mobiiltelefoni, mp3-mängija, restoranieine või paki kommi, ostis kommi 28 protsenti inimestest.

Iga hea müügimees teab, et kui soovitakse inimesele midagi müüa, tuleb aru saada, mida inimene tahab. Columbia ülikooli uurimus keskendus püsikliendi soodustusprogrammidele, mille käigus ostjad said preemiat kindla arvu toodete ostmise järel. Katsealusteks olid valitud sushit armastavad inimesed.

Ühele katsealuste grupile pakuti programmi, milles jagati preemiat kümne võileiva ostmise eest. Teisele grupile pakuti preemiat kümne võileiva ja kümne portsu sushi tellimise eest.

Kuigi teise variandi korral pidid inimesed preemia saamiseks rohkem kulutama, olid mõlema programmi preemiad samad. Sellest hoolimata liitusid soodusprogrammiga suurema tõenäosusega teise grupi inimesed.

Uurimused näitavad, kuivõrd lihtne on meelitada inimesi tegema poes ebamõistlikke otsuseid ja tarbetuid kulutusi. Selliste nippide läbinägemine pole lihtne, sest enamasti mängitakse meie alateadvusega. Seetõttu tundub kõige kindlam peibutusskeemide vastane meetod olevat võimalikult harvad poekülastused.

Ei, see pole Vene sõdur heiskamas lippu Berliini riigipäevahoone kuplile ega ka mitte Marilyn Monroe seismas valges kleidis ventilatsioonišahti restil.

Euroopa tuumauuringute keskuse CERN teoreetilise füüsiku Alvaro De Rujula väitel on selleks hoopis üks üsna udune ülesvõte Päikesest, kirjutas Science.

Miks just see foto? Sest fotol on näha Päikese tuum, mida me tavaliselt ei näe ning fotot ei tehtud mitte valgusega, vaid neutriinodega - väga väikeste elementaarosakestega, mille mass erineb õige pisut nullist ja mis liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega.

Valgusel kulub tuhandeid aastaid, et Päikese tuumast jõuda tähe pinnale, et siis kaheksa minutiga Maale jõuda. Neutriinod seevastu lipsavad kohe Päikese tuumast välja ning kuivõrd neutriinod üldjuhul ainega ei interakteeru, siis on ka nende avastamine ülikeerukas.

Kaamera, millega see ülesvõte tehti, oli hiiglaslik veepaak, milles oli 50 000 tonni vett. See asus ligi kilomeetri sügavusel kaevanduses Jaapanis.

Super-Kamiokande neutriinode uurimiseks ehitatud observatoorium tegi selle pildi 1990. aastate keskel, foto säriaeg oli 500 päeva.

Niisiis lisaks sellele, et tegu on möödunud sajandi kõige märkimisväärsema fotoga, on tegu ilmselt ka kõigi aegade kalleima pildiga.

Olümpiamängude puhul hakkab Hiinas sõitma maailma kiireim rong, mis ühendab Pekingit ja olümpia jalgpalliturniiri toimumiskohta Tianjini.

Tianjin asub Pekingist 120 kilomeetri kaugusel. Kui seni läbis rong selle vahemaa tunniga, siis nüüdsest saab hakkama poole tunniga. Rong on testsõitudel arendanud kiiruseks 349 km/h, teatas Reuters.

Hiinlased lubavad, et rongist saab maailma kiireim reisirong. Senine rekord kuulub Prantsusmaal Pariisi ja Strasbourg'i vahel liikuvale rongile, mis suudab arendada kiirust kuni 320 km/h. Testides on Prantsusmaal rongi kiiruseks arendatud isegi 500 km/h.

Rong hakkab Pekingist väljuma iga kolme minuti tagant ja suudab peale võtta 600 reisijat.

Ravimikatsetused inimeste peal on ülikallid. Seetõttu teevad teaduskeskused jõupingutusi, et luua nn kunstlikke katsejäneseid ehk mikrokiipe, mis asendaksid inimese siseorganeid, kirjutas New Scientist.

Organist võetud rakke saaks sellise kunstliku struktuuri peal kasvatada ja seejärel testida nende kunstorganite peal näiteks ravimite toksilisust.

Washingtoni ülikooli inseneri Wei Li sõnul on selliste struktuuride probleem vaid see, et need on kahemõõtmelised ega võimalda kasvatada rakke nii, et need tõesti meenutaksid inimorganit.

Seetõttu mõtles Li välja kolmemõõtmelise polümeerist mikrokiibi. Li taotleb hetkel oma leiutisele patenti ja usub, et sellest saab uute ravimite tarbeks parim katsekeskkond.

Autor: Villu Päärt