Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tragöödia Tartus
"Igal medalil on kaks poolt ja Shakespeare on suure meistrina ka kõige traagilisematesse hetkedesse kirjutanud sisse situatsioonikoomikat," märkis Emajõe Suveteatri juht Andres Dvinjaninov. "Kahtlemata on selles lavastuses lustakust sees."
Nädal tagasi nähtud proovietendus tõi kohe meelde Shakespeare'i komöödia "Suveöö unenägu", mida Emajõe Suveteater etendas 1999. aastal samuti Toomemäel ohvrikivi juures, veidi eemal praegusest mänguplatsist. Mõlemas lavastuses on palju mängulisust ja ehedat näitlemisrõõmu, mille on toonud esile taani päritolu Rootsi lavastaja Finn Poulsen.
Emajõe Suveteatris lavastab Poulsen kolmandat korda, kuid kokku on "Romeo ja Julia" Poulsenile Eestis juba üheksas tükk, peaaegu igal aastal on siin tema käe all üks lavastus vaatajaini toodud.
"Oleme mõelnud, et igal aastal võiks etendada ühe Shakespeare'i tüki," ütles Dvinjaninov. "Poulsen on tema peale mihkel."
Emajõe Suveteater on mõelnud ka Twaini "Printsi ja kerjuse" peale, eriti nüüd, kui nende noortestuudiost said äsja lavakasse sisse kaksikvennad Priit ja Märt Pius. Vahel toimivadki asjad sedapidi, et peaosatäitja on olemas enne kõiki teisi läbirääkimisi.
Romeo osas nägi Dvinjaninov kõhkluseta Rasmus Kaljujärve ja kui Rasmus "arvas sellest ülihästi", vaadati Julia järele ringi. Dvinjaninov mäletas eredalt Tallinna Linnateatri näitleja Ursula Ratasepa energiast pakatavat Hermia-rolli lavakapäevilt ning kutsuski tema.
Poulsen peab Toomemäge maagiliseks mängukohaks, mis peaks ka etenduse tegema külgetõmbavaks.
Varemete vahele on ehitatud paljulubavate võimalustega lava, mille keskpunktis on rõdu kuulsa armastusstseeni etendamiseks ning vasakule ja paremale viivad väravad kahe vaenujalal oleva suguvõsa juurde.
Autor: Aita Nurga