Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

CERN: kuuldused maailmalõpust on tugevasti liialdatud

25. juuli 2008, 13:06

Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN)
valminud ettekanne kinnitab uuesti, et suur hadronite kiirendi (LHC) - suurim
eksperiment osakestefüüsikas - ei kujuta endast ohtu inimkonnale.

Ettekanne lükkab ümber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke või veidraid osakesi, mis võiksid Maa hävitada, kirjutas fyysika.ee.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, suunatakse esimesed prootonikiired kiirendisse augustis. Need kiired põrkuvad energiaga ligi 14TeV, mille tagajärjel tekib terve hord osakesi ja võimalik et isegi ülimalt oodatud osake Higgsi boson.

Keset uute avastuste ärevust on aga tekkinud arvamus, et osakeste kokkupõrked võivad tekitada midagi palju halvaendelisemat. Hiljuti alustasid tuumafüüsikud Walter Wagner ja Luis Sancho Hawaiil kohtuasja, mille eesmärk on takistada LHC käivitamist.

CERNi ohutusega tegelev töögrupp jõudis 2003. aastal järeldusele, et pole mõistlikku põhjust karta mustade aukude või kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid näiteks CERNi teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, jõudis täpselt samale ning veel kindlamale järeldusele.

CERNi juht Robert Aymar ütles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud täiesti piisavalt ohutuse uue põneva seadme kasutamisel.

Ohtu pole

Aruanne tõi välja, et kosmilised kiired põrkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHCs, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole täheldatud.

"Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 10 astmes 13 korda rohkem kokkupõrkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi sünnist on seda juba 10 astmes 31 korda juhtunud," on raportis kirjas.

Mustade aukude suhtes jõutakse järeldusele, et kui need võivad elementaarosakeste kokkupõrkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.

Kummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes jõutakse järeldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise tõenäosus suurem relativistlikus raskete ioonide kiirendis(RHIC) mis pandi USAs tööle juba 2000. aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2008, 17:19
Otsi:

Ava täpsem otsing