Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktsiakapitali vähendajad leiavad üha uusi põhjuseid

Liis Kängsepp 28. juuli 2008, 00:00

"Eelmise aasta lõpus oli meie numbreid vaadates omakapital ilmselgelt liiga suur," ütles ASi Printall juht Andrus Takkin, kes ei osanud öelda, kas ettevõte oleks hakanud aktsiakapitali vähendamise peale mõtlema, kui tulumaksusüsteem oleks jäänud samaks.

"Ma ei tea, kuivõrd seadusetegijad tuletasid seda probleemi meile meelde, teatades, et ahoi, hakkame selle eest maksu küsima," sõnas Takkin. "Nii palju, kui ajakirjanduses lugeda, siis päris paljud vaatasid oma näitajad üle."

Transiidiärimees Anatoli Kanajev ei soovinud täpsemalt kommenteerida, miks ta otsustas OÜ Kantauro osakapitali 140 mln krooni võrra vähendada. "Tahan investeerida uutesse transiidiga seotud projektidesse," ütles ta vaid.

ASi Volkerrail RTE juhi Kaupo Sirgi sõnul tulenes aktsiakapitali vähendamine Hollandi omaniku soovist Eestisse enam mitte investeerida pärast aprillisündmusi oli selge, et ükski raudteeühendust omav kaubaterminal 2008. aastal investeeringuid ei tee, Eesti Raudtee käive väheneb oluliselt ning seega kukub kapitaalremondi maht.

"Aktsiakapitali vähendamine ei olnud ühekordne emotsionaalne otsus seoses meie turu kaotamisega, vaid läbikaalutud lahendus," sõnas Sirk. "Kahjuks ei huvita enam ühtegi tellijat firma aktsiakapitali suurus ja sellest tulenevalt võime anda välja suuri pangagarantiisid või vastutuskindlustust."

"Krahhijutt on lihtsalt naeruväärne," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi Äripäevas avaldatud Janno Reiljani kommentaari. Reiljani sõnul näitab see, kuidas ettevõtjad aktsiakapitali vähendavad, tulumaksusüsteemi viga. Reiljani meelest on tegemist tulumaksusüsteemi krahhiga.

"Loomulikult ei ole üllatus, et viimast võimalust kasutatakse ja et see toob nähtavale juhud, kus raha firmas üle oli," tunnistas Ligi.

"Ei ole meeldiv, kui see kapital välismaale paigutatakse, kuid kui kodused olud talle kasu tootmiseks kitsaks jäid, tootku ta pealegi seda kasu mujal," lausus Ligi. "Ei usu, et on nii palju lolle ettevõtjaid, kes sel moel firma kogemata pankrotti ajavad või majandust kahjustavad."

Mõistlikuks peab uut tulumaksusüsteemi ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul on järgmine aasta ettevõtte tulumaksusüsteemis kehv kõigile ja kannatavad ka riigi kulud.

"See on halb aasta - üleminekuaasta - ja tuleb lihtsalt üle elada," lausus Nestor.

Endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul tehti tulumaksuseaduse muutmisega tühja tööd, kuna praeguseks on muutunud Euroopa kohtupraktika ema-tütarühingu direktiivi osas.

"26. juunil tegi Euroopa Kohus lahendi Burda GmbH kohtuvaidluses Saksamaaga. Kohus võttis selgelt varasemale kohtupraktikale vastupidise seisukoha, võrreldes Kreeka kohtulahendiga, kinnitades, et kasumi jaotamise maksustamine tütarühingu tasemel siiski ei kujuta endast tulumaksu kinnipidamist, mistõttu ei ole see ka direktiiviga vastuolus," selgitas Sõerd.

"Arvestades muutunud kohtupraktikaga on 26. märtsi tulumaksuseaduse muudatused osutunud tarbetuks," võttis Sõerd asja kokku. "See on väga tähtis - meie tulumaksusüsteem pole enam vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga ja seaduse muutmisel on tehtud tühja tööd."

Märgatavat mõju majandusele ei tohiks aktsia- ja osakapitali vähendamisest olla. Kõik sõltub sellest, mis see kapital enne tegi. Eeldades, et aktsia- või osakapitali on ettevõtted varem suurendanud teenitud kasumi arvel ning nüüd see välja võetakse ja uutesse projektidesse investeeritakse, siis võib sellel olla isegi positiivne mõju.

Negatiivse poole pealt võib mainida, et kui kapitali väljavõtmisega omanikupoolseid riske vähendatakse, vähenevad ettevõtte tagatised ja suurenevad võlausaldajate riskid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing