Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jahtumine kaunistab Eesti kaubavahetuse seisu
Tänavu mais oli Eesti väliskaubanduse puudujääk 2,9 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta maiga vähenes puudujääk 1,5 miljardi krooni võrra.
Nii eksporti kui ka importi on suuremal määral vähendanud puidutööstus, mis Lemeks Tartu juhi Andres Eduri hinnangul näitab turu seisakut.
"Puidutööstuses ei ole olukord praegu eriti kiita. On vaikus, seisak. Sellist ei ole viimase 3-4 aasta jooksul olnud," rääkis metsa varumise ja puidu töötlemisega tegeleva Lemeks Tartu juhatuse esimees Andres Edur.
Olukord on Eduri hinnangul tingitud Euroopas saematerjali langenud hindadest ja Skandinaavias tselluloositootmise mahtude vähenemisest, mis kukutas paberipuidu nõudlust. Lisaks mõjutab sektorit praegu sesoonsusest tingitud madalhetk. Nimelt on kolmas kvartal puidutööstuses vaikseim.
"Import on vähenenud Venemaa toorme sisseveo pidurdumisest pärast seda, kui tulid kõrged tollitariifid. Sealt tulev import ilmselt jääbki vähenema," märkis ta. "Ekspordi osas aga võib arvata, et Euroopa ja Skandinaavia nõudlus peaks hakkama tõusma umbes poole aasta pärast."
Madalseis Euroopa nõudluses on Eduri sõnul suures osas tekkinud üldisest majanduse jahtumisest.
Midagi katastroofilist sektoris Andres Eduri hinnangul aga ei ole. "Praegune langus ei olnud meile üllatus, olime selleks valmis. Meie investeeringud olid arvestatud nii, et kui tootmine väheneb, saame siiski hakkama. Teeme näiteks kolme vahetuse asemel kaks ja pool. Koondamist ette näha ei ole," lõpetas puidutööstuse juhatuse esimees optimistlikult.
Volvosid ja Forde müüva Info-Auto juht Viktor Siilats usub, et Eestis ei ole probleem mitte see, kui palju imporditakse või eksporditakse, vaid see, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole huvitatud maksudest.
"Minu arvates tegeldakse praegu pseudoprobleemidega. Olukord on selline, et majandusministeeriumis ei ole seni keegi aru saanud, et majandus on jahtunud. Nii tegeleb pool ministeeriumist sellega, et takistada igal juhul väikeettevõtlust, näiteks sadamate tegevust Haapsalus," rääkis Siilats, kes lisaks automüügile tegeleb Haapsalus ka Suur-Holmi sadama arendusega.
Siilatsi sõnul on loodud olukord, kus enamik väikesadamaid sadamateenust sadamapassi omamata. "Need on peamised küsimused, mitte see, kui palju on autosid imporditud. Me impordime piisavalt," kinnitas Siilats.