Lihtsaim tee pole alati seaduslik

Maria Jotautas 28. juuli 2008, 00:00

Vabade finantsvahendite puudumise, maksude optimeerimise või muude asjaolude tõttu on investoritel sageli soov finantseerida osade või aktsiate ostmist ostetava äriühingu enda rahavoogude arvel või kasutada selleks ostetava äriühingu poolt antud tagatist. Olukorras, kus investor muudest rahavoogudest laenu piisavalt teenindada ei saa või ei soovi, on ka finantseerija sellisest laenu andmisest sageli huvitatud.

Äriseadustiku kohaselt ei ole selline tegevus lubatud. Nimelt, laenu- ja tagamiskeelu sätete järgi ei ole äriühingul lubatud anda või tagada isiku laenu selle äriühingu osa või aktsiate omandamiseks.

Lisaks sellele ei või äriühing üldreeglina anda laenu oma osanikule või aktsionärile või emaettevõtja osanikule või aktsionärile. Muuhulgas ei või äriühing anda oma emaettevõtjale, tema osanikule või aktsionärile, samuti samasse kontserni kuuluvale emaettevõtja liikmele laenu selle äriühingu osa või aktsiate omandamiseks. Äriühingul ei ole lubatud ka selliseid laene tagada.

Erandlikult on lubatud tütarettevõtja poolt laenu või tagatise andmine emaettevõtjale, tema osanikule või aktsionärile või samasse kontserni kuuluvale emaettevõtja liikmele, kui sellega ei kahjustata tütarettevõtja majanduslikku seisundit ega tema võlausaldajate huve.

Praktikas on üles kerkinud küsimus, kas tütarettevõtja võib ülalnimetatud erandi alusel anda või tagada emaettevõtja laenu ka siis, kui laenu kasutatakse tütarettevõtjas osaluse omandamiseks/suurendamiseks. Alates 15. aprillist jõustunud seadusemuudatus sätestab selles osas selgesõnalise keelu. Enda osa omandamiseks laenu andmisel viiakse äriühingust kapitali välja, mistõttu see kahjustab äriühingu majanduslikku seisundit, maksevõimet ja seega teiste võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt on tütarettevõtja poolt emaettevõtjale oma osaluse omandamiseks laenu andmine või tagamine keelatud.

Et seaduse keelust mööda minna, aga siiski sama eesmärk saavutada püüavad investorid ja finantseerijad erinevaid tehingute kombinatsioone kasutada.

Näiteks lepivad pank ja investor kokku, et investor moodustab tütarühingu, kellele pank annab äriühingu osa omandamiseks laenu. Kuna tütarühingul pole majandustegevust, vaid ta on asutatud üksnes äriühingu osa omandamiseks (special purpose vehicle), pole tal ka vahendeid, millest laenu teenindada. Seetõttu lepivad pank ja investor kokku, et pärast osa omandamist tütarühing ja äriühing, kelle osa tütarühing omandas, ühinevad, mille tulemusena hakkab kõiki laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ühinemise tulemusena moodustunud ettevõte. Ehk sisuliselt teenindatakse äriühingu osa omandamiseks võetud laenu äriühingu enda rahavoogudest.

Teine skeem - moodustatakse laenuandjate ja -saajate ring. Finantseerija laenab raha äriühingule, kes laenab raha edasi tema ja investoriga samasse kontserni kuuluvale liikmele, kes omakorda laenab raha edasi investorile. Investor kasutab laenusummat äriühingu osa või aktsiate omandamiseks.

Sellised skeemid ei pruugi olla alati vettpidavad. Tuleb arvestada, et äriseadustiku kohaselt mõistetakse laenu mõistet laiendatult. Nimelt hõlmab keeld ka kõiki krediidi- ja muid majanduslikult samaväärseid tehinguid ning nende tagamist äriühingu poolt. Kuna ülaltoodud näidetes on osapoolte majanduslikuks eesmärgiks kasutada äriühingu poolt antud krediiti äriühingu osa või aktsiate omandamiseks, siis nende tehingute vaidlustamise korral kohtus võib kohus leida, et tehingud on laenukeeluga vastuolus.

Rõhutame, et viimane saab toimuda vaid juhul, kui seda eesmärki õnnestub tõendada. Selle eesmärgi tõendamine võib olla raskendatud, kui vaidlustamise ja tehingu toimumise vahel on oluline ajaline vahe või kui õnnestub tõendada, et tehingutel oli ka mõni muu majanduslik põhjendus. Näiteks kui esimeses näites tütarühingul siiski on mingi majandustegevus ja on otstarbekas ühendada tütarühing äriühinguga, kuna neil on ühesugused tegevusalad, või kui ühendamine toimub ajaliselt oluliselt hiljem.

Millised on keelu rikkumise tagajärjed? Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing ja teise tehingu varjamiseks sõlmitud näilik tehing on tühised ning pooled peavad nende alusel saadu alusetu rikastumise regulatsiooni alusel tagastama. Laenusaaja (investor, äriühing) satub raskesse olukorda - laenuandja (äriühing, pank) võib nõuda temalt kohe kogu laenu põhisumma tagastamist. Laenuandja ei saa nõuda lepingu alusel makstud intressi, viivised jms ning peab need tagastama. Siiski on tal õigus nõuda laenusaajalt seadusjärgset intressi (vastab EURIBOR'i suurusele) aja eest, millal laenusaaja alusetult krediiti kasutada sai. Tagamiskeeldu rikkuv tehing jääb küll kehtima, kuid laenusaaja (investor) peab hüvitama tagatise andmisega äriühingule tekitatud kahju. Nõuded aeguvad kolme aasta jooksul.

Äriühingule laenusumma tagastamist ja seadusjärgse intressi tasumist või tagatise andmisega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda äriühing ise või siis, äriühingu püsivalt maksejõuetuks muutumise korral, pankrotihaldur kui äriühingu esindaja. Ebaseaduslike tehingutega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda ka äriühingu juhatuse või nõukogu liikmelt või osanikult, kes keelatud tehingu sõlmimisel või sõlmimise otsustamisel osales.

Kui keelatud tehing on kõikide osapoolte huvides ja äriühingu võimet oma kohustusi täita ei mõjuta, siis tõenäoliselt keegi selle kehtivust ei vaidlusta. Tehinguid vaidlustatakse, kui õnnestub tehingute ebaseaduslikkust tõendada ja kui need kellegi huvisid riivavad, mistõttu ongi tehingu vaidlustamine kõige tõenäolisem maksejõuetuse olukorras.

Mida keerulisem on tehingute skeem, seda raskem on huvitatud isikul tõendada tehingute vastuolu seadusega ja nende kahjulikku toimet äriühingu majanduslikule seisundile. Igal juhul võtavad pooled keelu piirimail olevate tehingute sõlmimisel endale negatiivsete tagajärgede saabumise riski.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing