Väike graniiditükk ühendab Antarktika Põhja-Ameerikaga

29. juuli 2008, 10:48

Väike Antarktikast leitud graniiditükk võib
osutuda tõendiks, et Austraalia ja osa Antarktikast moodustas miljardi aasta
eest ühtse mandri Põhja-Ameerika lääneosaga.

Maa ajaloo vältel koonduvad mandrid aeg-ajalt kokku ning moodustavad ühtse hiidmandri. Seejärel hakkab see manner taas lagunema ning moodustub praeguse mandrite asetusega analoogne maailmakaart. Selliseid tsükleid on olnud mitmeid, kuid vanemate tsüklite kohta on geoloogidel väga vähe informatsiooni.

Viimane hiidmanner kannab nime Pangaea, mis hakkas lagunema umbes paarisaja miljoni aasta eest. Pangaea lagunemise kohta on hästi teada, millised mandris üksteisega koos olid ning millal eraldusid.

Umbes miljardi aasta eest eksisteerinud hiidmandrile on antud nimeks Rodinia, kuid millised mandrid kuidas täpselt omavahel koos olid, on siiani üsna ebaselge. Pikalt on spekuleeritud selle üle, et USA lääneosa moodustas ühtse mandri tänase Ida-Antarktika ja Austraaliaga, kuid selle idee kinnitamiseks on nappinud kindlaid tõendeid, kirjutas LiveScience.

Tõendite otsimiseks töötas John Goodge Minnesota-Duluthi ülikoolist koos oma meeskonnaga Antarktikas, et otsida kivimeid, mis võiksid asjasse selgust tuua. Suurem osa Antarktikast on kaetud mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga, mis teeb kivimproovide hankimise geoloogide jaoks praktiliselt võimatuks. Seega tuleb abilisena kasutada liustike sulaveest toituvaid jõgesid, mis jää alt ka kive välja toovad.

Üks leitud graniiditükk oli väga iseloomuliku jämedateralise struktuuriga, milliseid leidub ka USA-s. Hiljem läbi viidud keemiline analüüs kinnitas samuti, et tegemist peab olema sama tekkekeskkonnaga kivimitega. Ameerikas ulatub sellistest graniitsetest kivimitest vöönd läbi New Mexico, Kansase ja Illinoisi kuni New Foundlandini Kanadas. Lääneosas katkeb ta aga järsult, mis annab geoloogidele põhjust kahtlustada, et kusagil mujal peab samuti olema säilinud seda sorti kivimeid. Siiani polnud neid aga kusagilt leitud.

Seega kinnitab leitud graniiditükk üsna kindlalt, et Antarktika ja Põhja-Ameerika olid tol ajal ühe mandrina koos. „Ei ole ühtki muud tõsiseltvõetavat seletust, kuidas see kivi Antarktikasse võis saada,“ ütles Goodge.

Uurimus ilmus ajakirjas Science ning seda toetas USA rahvuslik teadusfond.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2008, 17:19
Otsi:

Ava täpsem otsing