Küttekolded vajavad hooldust kaks korda aastas

Siim Sultson 30. juuli 2008, 00:00

"Mida kallimaks läheb kütuse hind, seda rohkem tuleb panna rõhku hooldusele," osutab ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu keskküttekatla töövõimekuse seotusele kolde puhtusega. Pikalt puhastamata kolde tahm isoleerib kütteseadme sooja ja sunnib põletit rohkem töötama ning enam puid koldesse loopima.

ASi Teploimport juhataja Elvar Alasi sõnul selline kolde saastumine siiski gaasikatlaid kuigivõrd ei puuduta. Küll aga võib puhastuseta katel hakata neelama hooldatud katlast kütust 20-30 protsenti enam. Eriti puudutab see tahkeküttekatlaid ja õlikatlaid.

Katelde puhastaja Aleksander Artjomenko kinnitab, et korralik oleks koldeid hooldada aastas üks kuni kaks korda. Ideaalis kevadel kütteperioodi lõpul ja sügisel enne selle algust.

Umbes millimeetrine nõekiht koldeseinal vähendab katla koldeseinte soojajuhtivust näiteks kuni 13 korda. Lisaks võib pikalt hooldamata ja mustunud koldega katel põhjustada ohtliku tulekahju korstnalõõris. Ehkki viimase põhjuseid tuleks otsida ka kondensaadiga täitunud korstnalõõridest. Samas aitab reguleerimata põleti omakorda korstnas kondensaadil tekkida.

Kui kevadine puhastus tundub pärast talvist kütmist loogiline, siis sügisene võib mõjuda imelikult, et mitte öelda raha väljakavaldamisena.

Siiski on ka sügishooldus Sarapuu tõdemusel vajalik, et eemaldada suve jooksul katlasse või põletisse kogunenud niiskus. Ehkki see võib olla kallis, tasub osta õli ja pelletit korraga. Eriti käib see kütteõli kohta, mille kõikuv parafiinisisaldus võib muuta põleti küttekulu tugevalt. Seega tasub lasta põleti alles pärast kütuse ostmist täpselt häälestada.

Samas möönavad nii Alasi, Sarapuu kui ka Artjomenko, et kolde suitsukäigud saab puhtaks iga omanik ise - kuid põleti tuleks jätta spetsialistile. Eriseadmega häälestatakse põleti õhu ja kütuse vahekorraga põlemine puhtaimaks, kütusekulu vähimaks ja CO2-sisaldus suitsus madalaimaks.

Erinevalt õli- ja pelletipõletitest gaasipõletid Alasi kinnitusel eriti hooldust ei vaja. "Kui korsten suitseb ja kolde vaateaken tahmub, siis on küttesegu liiga rikas, see käib kõigi põletite kohta," osutab ta põlemisõhu vähesusele ja kütuse liigkulule.

Küttekollete hooldamatus on kindlasti üks tulekahjude põhjusi. Siin on oma osa ka käest lastud ehk rikkis kolletel, mille kasutamine on samuti ohtlik.

Enamik inimesi teab, et koldeid ja lõõre tuleb puhastada ja enamik seda ka teeb.

Korstnapühkija ülesanne on hoida puhtad korsten ja korstnalõõrid. Eramutes, paarismajades ja ridaelamutes võib omanik seda tööd ka ise teha.

Korstna ja lõõride puhastamise lõppedes peab korstnapühkija andma omanikule akti katla, ahju, pliidi või kamina ning lõõride seisukorra kohta.

Ohtlikus seisukorras olevatest tulekolletest teavitab ta päästeametit.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing