Tuuleelektri tootmine võib osutuda loodetust keerulisemaks

Kuno Janson 30. juuli 2008, 00:00

Elektrienergia kvaliteeti iseloomustatakse järgmiste parameetritega: varustuskindlus ja stabiilsus, toitepinge sagedus, pingenivoo, pingehälvete ulatus ning toitepinge harmoonilised moonutused.

Need parameetrid ei ole meelevaldselt valitud, vaid põhinevad elektrivõrkude pikaajalistel töökogemustel, arvutustel ja kokkulepetel elektritootjate, võrguettevõtete ja elektritarbijate vahel. Energiasüsteemi talitlemisel neis soovituslikes piirides on summaarsed kulutused energia tootmisel, ülekandmisel ja tarbimisel optimaalsed.

Tuuleenergia kasutamisel tekib probleeme kõigi nende põhiliste energia- ja pingekvaliteedi parameetrite hoidmisega etteantud soovituslikes piirides. Põhjusi on esmajoones kaks: esiteks on tuule kiirus ja suund ajas pidevalt muutuv, teiseks on tuulegeneraatoritele sobivad asukohad sageli küllalt kaugel elektrienergia põhilistest tarbimiskeskustest.

Uute liinide ehitus on kallis ja need liinid jäävad vähemalt 50% ajast alakoormatuks, sest alati ei ole tuult.

Tuule kiiruse muutumise tõttu on sageli muutuv ka võimsus, mida tuulegeneraatorid toodavad. Muutuva võimsuse tõttu tekivad energiasüsteemis lisaprobleemid toitepinge sageduse ja pingenivoo hoidmisega etteantud piirides.

Tuulikute juures tuleb kasutada keerukaid ja kalleid pooljuhtmuundureid, mis peavad töötama ka siis, kui tuult ei ole, ja milles esinevad lisakaod.

Tuule muutlikkuse mõju on väiksem, kui tuulikuid pole mitte üks, vaid terve tuulepark. Mida suuremat ala tuulepark hõlmab, seda väiksemad on summaarse võimsuse kõikumised. Siiski on tuuleparkide hõlmatavad alad ikkagi liiga väikesed, et ühtlustada tuulekiiruse ja -suuna kõikumistest tingitud võimsuse kõikumisi.

Paratamatult esineb olukordi, kus tuul on kas liiga vaikne (alla 5 m/s) või liiga tugev (üle 25 m/s). Nendes

olukordades ei saa tuulepargist peaaegu üldse energiat. Sel ajavahemikul tuleb puudujääv osa katta mingite muude energiaallikatega, näiteks reservelektrijaamadega või siis muul ajal koormuseta seisvate liinide kaudu sisse osta.

Tuulegeneraatorite tööeaks hinnatakse 20-30 aastat. Siis tuleb nad lahti monteerida ja ära koristada. Kas tuulikute utiliseerimine on juba praegu elektrihinna sisse arvestatud?

Praegu oleme olukorras, kus tuuleenergia kui kauba hind on umbes kaks korda kallim kui teistest allikatest toodetud energial, ent kvaliteedilt on see energia tunduvalt viletsam kui näiteks fossiilseid kütuseid kasutavates elektrijaamades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing