Kes on eestlastest veel vaesemad?

30. juuli 2008, 16:40

Suhtelise vaesuse tase oli Eestis
statistikaameti 2006. aasta andmetel 19,5%, kuid nii mõneski arenenud
riigis oli suhtelise vaesuse tase suurem, kirjutab venekeelne ärileht Delovõje
Vedomosti.

On olemas kaht tüüpi vaesust – suhteline vaesus, mis määratakse leibkondade sissetulekute võrdlemise teel sama ühiskonna teatava keskmise tasemega, ja absoluutne vaesus, mille aluseks on leibkondade sissetulekute taseme võrdlemine antud riigi (ja aasta) jaoks ekspertide poolt kehtestatud standardiga.

Suhtelist vaesust hinnatakse nii: 6000 inimese seas viikse läbi küsitlus, mille käigus saadakse teada nende ekvivalentne puhas sissetulek mingi kindla perioodi jooksul (näiteks, toitja on 1, teine täiskasvanu pereliige - 0,5, lapsed 0,3).
Kõik sissetulekud seatakse ritta kasvu järjekorras ning leitakse keskmine mediaan. Seejärel arvutatakse välja 60% sellest mediaanist, mis ongi vaesuse piir. Inimesed, kelle sissetulek on alla vaesuse piiri, elavad suhtelises vaesuses.

Vaatamata sellele, et võrreldes möödunud aastaga vaesuse näitaja Eestis mõnevõrra kasvas, ei erine meie tase suuresti Euroopa keskmisest tasemest. Eurostati andmetel oli 2006. aastal ELi 25 liikmesriigi keskmine suhtelise vaesuse tase 16%. Eestiga samal tasemel - 19% - on Suurbritannia, Poola ja Rumeenia. Itaalias, Leedus ja Hispaanias elab suhtelises vaesuses 20% elanikkonnast, Kreekas 21%, Lätis 23%. Kõige parem on olukord Tšehhis, Hollandis ja Islandil, kus suhtelise vaesuse tase on 10%.

Nagu selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta aruandest, on USAs ja Jaapanis suhtelise vaesuse tase kõige madalam, vastavalt 13,7% ja 13,5%. OECD arvates on see seotud tähtajaliste töölepingute ja madalate palkadega.

Riskigrupid Eestis

Eksisteerib palju riskifaktoreid, mis võivad viia inimesed alla vaesuse piiri.

1. Aktiivsus tööturul. Peres, kus perekonnapea (toitja) ei tööta ega ole pensionär, on vaesuse riskifaktor üle 50%.
2. Pensionile minek suurendab vaesuse riski 12-20% võrra.
3. Elamine väikelinnades või maal suurendab antud riski 6-8% võrra.
4. Keskhariduse puudumine suurendab riski 17% võrra, samas kui kõrgharidusega inimestel on see 5%.
5. Pärast 2002. aastat 5% võrra suurenes antud risk inimestel, kes ei valda eesti keelt.
6. Hiljuti hakati riskifaktorite hulka arvestama ka seda, kas toitja on mees või naine: kui perekonnpea on 20-40aastane naine, sageli on see üksikema, siis vaesuserisk suureneb 20% võrra. Kui aga perekonnapea on mees, siis langeb risk alla 10%.
7. Suurt rolli mängib ka laste arv perekonnas. Kui on peres 3 või enam last, siis suureneb vaesuse risk 20,5% võrra.

Ükski risk ei eksisteeri eraldi – kõik nad on omavahel seotud: tööhõive sõltub haridusest ja keeleoskusest, need aga omakorda sõltuvad elukohast. Kõikide riskide aluseks on toitja vanus ja sugu, kuna sellest sõltub perekonna suurus, laste olemasolu ning nende arv.

Allikas: sotsiaalministri aruanne 2000.-2004. a

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2008, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing