Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mobiiltelefonid ja vähk – kas muretsemiseks on põhjust?

30. juuli 2008, 11:47

Pittsburghi ülikooli vähiinstituudi
direktor Ronald Herberman šokeeeris eelmisel nädalal paljusid teadlasi,
hoiatades oma teaduskonda ja töötajaid mobiiltelefonide tekitatava vähi eest.
See hoiatus tekitab muret eelkõige seetõttu, et tegemist on tõeliselt targa
inimese, mitte järjekordse tehnoloogiavaenuliku veidrikuga.

Põhimõtteliselt ei ole midagi muutunud ja Herbermann, kes on kaasautoriks üle 700 eelretsenseeritud ja mainekates ajakirjades ilmunud vähiartiklile, tunnistab seda ise ka. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et mobiiltelefonid võiksid vähki põhjustada. Puuduvad ka bioloogilised või füüsikalised mehhanismid, kuidas see võiks toimuda, kirjutas LiveScience.

Herbermani sõnul põhineb tema hoiatus 13 riigis läbi viidud laiaulatusliku uurimuse esialgsetel avaldamata tulemustel. Teadlased on esialgsete tulemuste suhtes üldjuhul üsna ettevaatlikud ning seetõttu ei saa paljud aru, miks Herberman sellise kindla ja avaliku hoiatusega praegu välja tuli.

Herberman vastas, et kuni puuduvad kindlad tõendid mobiilide ohutuse kohta, peaksid kasutajad suhtuma telefonidesse ettevaatusega.

Herbermani soovitus mobiiltelefoni võimalikult vähe kasutada on kahtlemata arukas, kuid mitte nendel põhjustel, mida ta esile tõi. Ära pea pikki kõnesid? Tõepoolest, pole mingit mõtet kümnete minutite kaupa telefoniga klatšida. Ära kasuta mobiile bussides ja rongides? Muidugi, eriti siis, kui kaasreisijad magada tahavad. Ära kasuta telefone autos, kuna suurtel kiirustel peab telefon levi leidmiseks töötama maksimumvõimsusel? See hoiaks kahtlemata elusid kokku, sest mobiili roolis vältivad autojuhid põhjustavad vähem õnnetusi.

Kui ettevaatlikud peaksime siiski olema? Herbermani kolleeg Devra Lee Davis sõnastas selle küsimuse oma kommentaaris järgmiselt: „Küsimus on vaid selles, kas tahame mängida oma ajuga vene ruletti.”

Siiski tõestas juba Einstein põhimõtteliselt, et mobiilid ei saa vähki tekitada. Tegemist on fotoefektiga: valgus koosneb footonitest, mis teatud tasemest kõrgema energia korral löövad aatomitest elektrone välja, näiteks lõhkudes DNAs olevaid keemilisi sidemeid ja põhjustades ohtlikke mutatsioone.

Selleks vajaliku energiatasemega lained asuvad elektromagnetspektrumi ultraviolettosas, kus kiired on mobiiltelefonide raadiolainetest tuhandeid kordi suurema energiaga. UV-, röntgen- ja gammakiired põhjustavad vähki. Need footonid on nagu golfiballid, samas kui raadiofootonid on kui pehmed lõngakerad. Sa võid visata miljoneid lõngakerasid vastu akent – need ei suuda seda lõhkuda.

Kuigi hunnikute kaupa uurimusi on näidanud, et kuni 20-aastane mobiiltelefoni kasutamine ei suurenda vähiriski, jätkavad osad teadlased uuringuid – mis on ka igati vajalik, arvestades mobiilide laia levikut.

Ühe alternatiivse teooria kohaselt küpsetab mobiiltelefonide poolt toodetud soojus vähehaaval meie aju. Tegelikkuses kütab aga päike meie pead palju tõhusamalt kui mobiiltelefonid. Meie keha saab soojuse reguleerimisega üldjuhul väga hästi hakkama.

Iga eluskoe tüüp absorbeerib kiirgust erinevalt sageduselt. Seega on mõeldav, et kiirgus, mis ohutult läbib naha ja kolju, võib kahjustada selektiivselt just ajukude. Teadlased on aga laborites katseklaasidel, äädikakärbestel ja hiirtel tehtud mobiiltelefoni kiirguse mõju uurivates katsetes täheldanud kudedes vaid ebaolulisi muutusi. Ka inimeste uuringutes, sealhulgas 13 riigis läbiviidud INTERPHONE nime kandvas uurimisprojektis, millele viitas Herberman, on parimal juhul leitud vaid imeväike tõenäosus, et üle 30 aasta tihedalt mobiili kasutanud inimesed haigestuksid sagedamini vähki.

Kui siin seos tõepoolest esineb, võib see tuleneda hoopis stressist, mille põhjustab iga päev hommikust õhtuni telefoni külge aheldatud olemine. Peaksime rohkem lõõgastuma. Tihtipeale unustatakse märkida, kui palju elusid mobiiltelefonid päästnud on. Politseid ja kiirabi teavitatakse õnnetustest praegu peaaegu otsekohe.

Hoolimata tungivatest hoiatustest rikuvad miljonid inimesed praegugi oma tervist suitsetamise ja kaitsevahenditeta juhuslike vahekordadega. Ilmselt ei too ka Herbermani hoiatus kaasa olulisi muutusi inimeste käitumises.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 08:32
Otsi:

Ava täpsem otsing