Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Kaugpüüdjate Liit valgustab kalaäri tagamaid

31. juuli 2008, 17:39

Eesti Kaugpüüdjate Liidu hinnangul, mille
kaheliikmelisse juhatusse kuuluvad advokaadid Tarmo Sild ja Toomas
Tamme, sisaldab Äripäeva kalaäri artikkel mitmeid vigu, mis heidavad
varju kõigile Eesti kaugpüügifirmadele ja keskkonnaministeeriumile.

MTÜ Eesti Kaugpüüdjate Liidu tegevdirektor ja Reyktal AS tegevdirektor Mati Sarevet selgitab (tekst muutmata kujul - toim):

Kalapüügiõigusi ei käidud ega käida ministeeriumites kauplemas. Neid reguleerib kalapüügiseadus ja selle rakendusaktid, millest tulenevalt jaotatakse rahvusvahelised püügiõigused püüdjatele proportsionaalselt ja vastavuses nende senistele püügimahtudele.

Püügimahte arvestatakse tonnides või püügipäevades ning seda kontrollib keskkonnainspektsioon. Kuni 2005. aastani otsustas ajalooliste püügivõimaluste jaotuse üle keskkonnaministeerium ja alates 2006. aastast põllumajandusministeerium.

Jaotusmehhanism ei jäta ühelegi ministeeriumi ametnikule võimalust ühtegi püüdjat soosida. Vastupidi, ükski kaugpüügifirma pole alates 2001. aasta seadusemuudatusest käsitlenud ennast mittesoosituna või sellekohast protesti avaldanud. Ministeeriume tuleb tänada püüdjate võrdse kohtlemise ning püügivõimaluste õiglase jaotuse eest.

On kahetsusväärne, et Äripäev peab korruptiivseks head haldustava, mida rakendab nii Euroopa Komisjon kui ka teised ELi liikmesriigid ning mida nimetatakse sotsiaalseks partnerluseks.

Eesti kaugpüügifirmade esindajad on alati osalenud Eesti riigi delegatsiooni koosseisus rahvusvahelise kalandusorganisatsioonide (NAFO, NEAFC jt) aastakoosolekutel. Seejuures on meid alati esitletud kui püüdjate esindajaid ning me pole kunagi esindanud riiki. Riigi esindusõigus on delegatsiooni esimehel, kelleks on alati olnud keskkonnaministeeriumi ametnik.

Kaugpüüdjaid häirib ka vihje, nagu ei annaks kaugpüüdjad riigikassasse midagi. Eraldi osundame, et alates 2001. aastast on kaugpüüdjad riigikassasse kalapüügitasudena maksnud 39 miljonit krooni. Nimetatud summa ei sisalda töötajate palkadelt tasutud sotsiaalmaksu ega tulumaksu.

Väga põhjalikult on teemat käsitletud keskkonnaministeeriumi pressiteates „Kuidas said Lootus Teine OÜ ja MFV Lootus OÜ oma püügivõimalused”, mis on avalikult kättesaadav siit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2008, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing