Balti riigid ajavad Swedbanki uppi

Pankadele ja kindlustusfirmadele spetsialiseerunud Hempton võttis ennustuse eelduseks lati devalveerimise, mis tema hinnangul paistab vältimatu.

Täpsemalt peaks devalveerimiseni viima eksporttööstus, mis muutub konkurentsivõimeliseks vaid siis, kui palgad kukuksid. Aga kui palgad kukuvad, ei suudeta eluasemelaene tagasi maksta. Ja see võibki viia devalveerimiseni, kuna kaotada siis enam palju ei ole - selleks ajaks on juba inimesed niikuinii eluasemed kaotanud.

Sellest tulenevalt ennustatakse Balti riikide suurimale pangale Hansapangale (emapangaga Swedbank) halba. Deposiidid on 102 miljardit Rootsi krooni, laene 177 miljardit. Seega on laenu deposiitmäär 174%, mis on ühe riigi jaoks üsna kõrge. Leedus tundub laenu deposiitmäär mõistlik, Eestis vaatamata 62 protsenti deposiidi jagamisele ja ainult 49 protsenti laenamisele on laenu deposiitmäär 163 protsenti. Lätis on sama määr 176 protsenti.

Oma järeldustes jõuab Hempton tõsiasjani, et Swedbank katab Läti jooksevkonto defitsiiti ning teeb seda eurodes. Mis juhtub järgmiseks?

Kui latt devalveeritakse (mis tundub vältimatu), siis Hansapank peab Swedbankile tasuma eurodes ja kuna panga varad on lattides, võib see osutuda maksejõuetuks. Kui latti ei devalveerita, siis ainult sellepärast, et Swedbank on valmis jätkama rahastamist ja see ei ole ilus. Hansapank võlgneb Swedbankile üle 30 miljardi Rootsi krooni - kõik eurodes. Hansapanga omakapital (umbes 7 miljardit Rootsi krooni) on samuti hooletusse jäetud.

See kõik on Swedbanki jaoks väga problemaatiline. Parimal juhul kaotab see oma sõltumatuse ja tõenäosus, et Swedbankist võib saada Rootsi riigi vara, ei ole sugugi väike.

John Hemptoni teooriaga nõustub ka noor majandustudeng Claus Vistesen, kelle arvates võib lühidalt öelda, et see tähendab põhja, mis võib tunduda küll karm, aga ka tema hinnangul ei ole näha teist võimalust bilanssi taastada, kui just ei garanteerita, et Balti riigid de facto võtavad kõik korraga euro kasutusele.

Ja kui seejärel Hansapank läheb põhja, nagu argumenteeris Hempton, võib sama juhtuda ka Swedbankiga. Raha juurdevoolu kasutatakse välispidise defitsiidi katmiseks Balti riikides, mis tähendab, et oleme tõmmatud suurde kuninglikku segapudrusse.

"Ma ei taha öelda, et see tähendaks, nagu Ida-Euroopa vajuks maa alla, aga see tähendab, et tulemas on teatud korrektsioonid," kirjutas Vistesen.

Enamik Ida-Euroopa maid on fikseerinud euro kursi (lootes saavutada sellega euro liikmestaatuse mõnes etapis), kannatades nüüd ulatusliku jooksevkonto defitsiidi käes. Lätil on seis seetõttu iseäranis halb. Valuutakurss on seotud ja jooksevkonto defitsiit on tohutu, peaaegu 25% riigi SKPst.

Majandusanalüütikute sõnul pole mingit kahtlustki, et kurss on sobimatu.

Blogipidaja arvates ei ole Eesti olukord mitte palju parem. Eestis on samuti liiga suur jooksevkonto defitsiit ja rahaühik kroon on fikseeritud euroga. Ka siinne majandus kannatab. Defitsiidiga ei ole lood küll nii hullud kui Lätis, aga ilus see pilt siiski pole. Leedule ennustab blogi veidi helgemat tulevikku, mainides, et Leedu võib olla napilt jätkusuutlikum kui USA.

Hansapank Hemptoni tulevikustsenaariumi ei kommenteerinud.

Swedbankile ja SEB-le ennustasid eile valusat lööki ka Norra investeerimispanga ABG Sundal Collier analüütikud.

Nende hinnangul kukub kinnisvaraturg Eestis ja Lätis veel 20-30 protsenti ja kõige valusama löögi saavad sellest SEB Pank ning Swedbank.

ABG Sundal Collieri uusim väljaanne näitas, et kiire langus on möödapääsmatu.

Analüütikud märkisid, et nii Eesti kui ka Läti poliitikud püüavad riigieelarvet tasakaalustada ja seetõttu jääb mõlema riigi majanduskasv umbes nulli kanti.

Sellega seoses alandas ABG Sundal Collier SEB-le antud soovitust, mis varasema "hoia" asemel on nüüd "müü", näidates, et majanduse jätkuval halvenemisel panga laenukahjumid suurenevad. Vähendati ka SEB ja Swedbanki kasumiprognoosi.

Autor: ÄP