Novaatori uudised

Villu Päärt 01. august 2008, 00:00

Briti ärimagnaat Richard Branson tutvustas USAs vast valminud õhusõidukit, millega pärast põhjalikke katsetusi plaanitakse hakata turiste kosmosesse vedama.

Lennumasinast saab emalaev ja stardiplatvorm kosmosesüstikule, mis viib tulevikus turiste kuuekaupa kosmosesse. Bransoni ennustuste kohaselt toimub esimene lend 18 kuu pärast. Juba praegu on üle 250 inimese maksnud 200 000 dollarit ehk ligi 2 miljonit krooni, et kuuluda esimeste Bransoni kosmoseturistide hulka, kirjutas BBC.

Emalaeva ja kosmosesüstiku ehitamiseks on Virgin Galactic sõlminud lepingu innovaatilise lennukidisaineri Burt Rutaniga ettevõttest Scaled Composites. Californias Mojave kõrbes asuvasse angaari kogunes rühm insenere, prominente ja kosmoseentusiaste, et jälgida katte eemaldamist kosmoselennukilt nimega WhiteKnightTwo Eve.

Enne seda, kui esimesed turistid saavad kogeda kaaluta olekut kosmoses, peab WhiteKnightTwo läbima põhjalikud katsed, millega alustatakse sügisel.

Valge neljamootoriline emalaev peab kosmosesüstiku SpaceShipTwo kandma 15 200 meetri kõrgusele ja seal selle vabastama. Eraldunud SpaceShipTwo vallandab oma hübriidraketid ning liigub saja kilomeetri kõrguseni Maast. SpaceShipTwo on praeguseks 70 protsendi ulatuses valmis.

Rutan ja Branson ei ehitanud lennukit WhiteKnightTwo vaid kosmosesüstiku transportlaevaks.

Näiteks kinnitas Branson BBC-le, et emalaev saab satelliite kosmosesse viia vaid murdosaga hinnast, mis praegu satelliitide transpordiks kulub.

Lisaks saab tema hämmastavat kandevõimet kasutada kriisiolukordades hädaabivahendite kohaletoimetamiseks näiteks Aafrikasse.

Pikemas perspektiivis näeb Branson kosmoseturismi laiemat levikut. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks meil juba 20 aasta pärast kosmoses hotell olema. Selle hotelli juures võiksid olla ka väikesed kosmoselaevad, mis teevad ekskursioone ümber Kuu."

Impotentsusravimid võivad aidata kanda vähiga võitlevaid ravimeid läbi ajubarjääride, teatasid USA teadlased esmaspäeval.

Rottide peal tehtud katsed näitasid, et kaks impotentsusravimit - Schering-Plough Levitra ja Pfizeri Viagra - aitavad kemoteraapia ravimeid läbi hematoentsefaalse barjääri, teatas Los Angelese Cedars-Sinai meditsiinikeskuse uurimisrühm.

Ajukasvajaga rotid elasid 42 päeva, kui neile süstiti vähiravimit adriamütsiini. Kui neile anti ka Levitrat või Viagrat, elasid rotid keskmiselt 53 päeva, kirjutas Reuters.

"Valisime oma uurimuse jaoks adriamütsiini, sest laborikatsetes on see ravim osutunud ajukasvaja rakkudega võitluses väga tõhusaks, samas pole see ravim inimeste ja loomade ajukasvajatega võitlemisel kuigi tõhus, kuna ei suuda läbida hematoentsefaalset barjääri," ütles uurimust juhtinud ajukirurg dr Keith Black.

Hematoentsefaalne barjäär on molekulaarne mehhanism, mis hoiab kahjulikud ained ajust eemal. Ajukasvajad kasvatavad enda toitainetega varustamiseks veresooned, mis on ajukasvajast spetsiifilise barjääri abil eraldatud.

Blacki sõnul seisneb ravimi tähtsus selles, et see suudab mõjutada küll kasvaja verebarjääri, kuid mitte suuremat aju ja vere vahelist barjääri, mis võiks aidata arstidel hävitada kasvajaid tervet ajukude kahjustamata.

Alates 1990. aastate lõpust on HI-viiruse põdejate keskmine eluiga tõusnud koguni 13 aasta võrra. Seda tänu tõhustunud ravimitele, mis viiruse arengut ja aidsi väljakujunemist takistavad.

HI-viirust põdevate inimeste eluiga uurisid põhjalikumalt Alabama ülikooli ja Simon Fraseri ülikooli teadlased, kes avaldasid oma töö tulemused ajakirjas The Lancet. Leiti, et viimaste aastate jooksul langes uuritud 43 355 Põhja-Ameerika ja Euroopa HI-viirus põdeja seas surmajuhtumite arv tervelt 40 protsenti.

Teadlased uurisid patsiente, kes võtsid ravimite kokteili, mida nimetatakse kombineeritud retroviiruste vastaseks teraapiaks (cART). "Alates 1996. aastast, mil selle teraapiaga algust tehti, on see muutunud efektiivsemaks, paremini talutavaks ning jälgitavaks," ütles Michael Munavero Alabama ülikoolist.

Ravi edukus sõltub peamiselt sellest, kuivõrd varases viiruse arengujärgus teraapiaga algust tehti.

Uurimus näitas, et cART pikendas haigete eluiga 13,8 aastat, varasemalt 36,1 eluaastalt 49,9 aastani.

Edust hoolimata on HIV-patsientide eluiga siiski oluliselt lühem keskmisest east. HIVi mitte põdevad inimesed elavad keskmiselt 30 aastat kauem. 20aastasel HIV-positiivsel on aga tänapäeval täiesti reaalne šanss kõrge vanuseni vastu pidada. Õigel ajal cART-programmiga alustades peaks ta vastu pidama keskmiselt kuni 63aastaseks saamiseni.

Arktikas võib peituda umbes veerand maailma avastamata naftavarudest. Globaalse soojenemise tõttu jääst vabanevad piirkonnad hakkavad Arktikaga piirnevate riikide vahel selle ressursi jagamise pärast põhjustama üha suuremaid hõõrdumisi.

Hinnanguliselt on Arktikas umbes 90 miljardit barrelit avastamata naftat. Võrdluseks näiteks Alberta õliliivades Kanadas on naftat 173 miljardit barrelit, kuid see on raske nafta, mille tootmine on tavalisest kergemalt voolavast naftast oluliselt kallim.

Tegelikult on Arktika tunduvalt rikkam maagaasi kui nafta poolest. Maagaasi on Arktikas umbes 16 000 triljonit kuupmeetrit, mis on 30 protsenti maailma avastamata varudest ja on võrreldav Venemaa teadaolevate maagaasileiukohtade mahuga, kirjutas Next Energy News.

"Mitmetel põhjustel ei ole nafta ja gaasi tootmine Arktikast enam vaid hüpoteetiline teema," ütles Don Gautier USA geoloogiateenistusest.

Riigid saavad enda omaks kuulutada merepõhja, mis asub nende rannikuga piirneval mandrilaval. Seetõttu ongi mitu riiki aktiivselt oma mandrilava kaardistamas, et 2013. aastaks nõudmistega lagedale tulla.

Mitmed suuremad nafta- ja gaasireservuaarid näivad asuvat vaidlusi tekitavates piirkondades. Nii pole Kanada ja USA vahel üksmeelt, kuidas jaotada Alaskast ja Kanada loodeosast põhja jäävat Beauforti merd.

Kanadal on probleeme ka Taaniga, kes kontrollib Gröönimaad. Hans Island on tilluke saar Ellesmere'i saare ja Gröönimaa vahel, kuid selle lähistel paikneb ilmselt korralik naftamaardla, mida mõlemad ihkavad.

Veel pole tehtud puurimisi, kuid USA geoloogiateenistuse kasutatav tõenäosusmudel, mis kasutab lähteandmetena kivimite vanust ja koostist, lubab oletada nafta leidumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing