Riskialdis algataja

Mu isa sõitis rallit ja esimene unistus, mida mäletan, oli rallisõitja oma.

Keskkooli lõpus olin kahevahel, kas minna õppima elektroonikainseneriks või arhitektiks ehk ehitusinseneriks. Kuna kartsin ERKI sisseastumiskatseid, läksin TTÜsse. Olen rahul, inseneriharidust enne omandada on lihtsam, õpin disaini juurde. Pärast kunstikooli püüda tehnikat õppida oleks palju keerulisem.

Enam ei õpi, aga tegelen sellega. Meil on grupeering, kellega meil on kord aastas näitused. Nokitsen hobi korras ja sügisest loodan ka ühe ettevõtte kaudu seda poolt arendada.

Esimene kanne tööraamatus on tehnikaülikooli spordiklubi karate treenerina, kus teenisin kaks aastat kooli kõrvalt stipendiumile lisa. Esimene korralik palk oli Mendelsonist.

Tegu oli kihlveoga grupivendade vahel. Meid ajasid närvi Noorte Hääles ilmuvad Hansapanga meie arvates ülbed reklaamid. Tihti inglise keeles. Et väike uus pank otsib töötajaid. Töötajate inglise keele ja töökogemuse suhtes oldi nii nõudlikud, et tundus, nagu otsitaks üliinimesi. Tahtsime teada, kas sellised inimesed on olemas või võetakse tööle tavalised inimesed.

Vedasime kihla, et keegi meist läheb osaleb konkursil. Veeretasime laual pudelit ja kuna selle kael näitas minule, kandideerisin. Sel päeval ilmus kuulutus kolmele kohale: teller, mille tähendust ma ei teadnud, krediitkaardispetsialist, mis tundus kuivana, ja kinnisvaramaakler, millele avalduse kirjutasin. Ja võitsin konkursi.

Läksin firmasse kohale, sel ajal mobiile polnud, et öelda, et tegu on naljaga ja tööle ma ei tule. Kuna juht oli hõivatud, pidin teda ootama, mulle toodi lugeda tööleping. Selles oli palganumber, mis, täpselt enam ei mäleta, oli kas kuue- või kaheksakordne minu stipendiumiga võrreldes, lisaks anti mulle tööauto.

Mõtlesin, et ükskõik mis see maakler tähendab, nädala pingutan ikka ära. Aga hakkas meeldima ja kuu aja pärast olin peamaakler ning pidin uusi inimesi tööle võtma.

Viis aastat. Siis hakkas igav, teised omanikud olid liiga konservatiivsed minu stiili jaoks. Minu jaoks tähendas ettevõtlus riskide võtmist, seda oli liiga vähe. Ostsin n-ö väikese jupi firmast välja ja panin Urmas Lauriga kokku uue firma, millest sai Uus Maa.?

See on kõikides asjades üks ja sama - säilitada usku tegemistesse, vaatamata sellele, et teistel seda pole. Pole juhtunud, et kõik ütlevad, et oled valinud õige asja. Alati on vastupidi, öeldakse, et see on võimatu, milleks sellele aega ja raha raisata. Nagu Delfi puhul kolm aastat näägutati.

Ka Uus Maa puhul oli algus raske. Oli palgapäevi, kus me selleks, et ei peaks töötajatele stressi tekitama, kuna meil ei lähe väga hästi, laenasime enne palgapäeva raha, et oleks võimalik palk õigel ajal välja maksta. Aga meil oli usku, et ühel päeval see hakkab tööle.

Trotsi tekitab ja aitab. Siis ma ei kartnud energiat raisata, aga ega see tervisele hea ei ole, see tekitab stressi.

Ma pole seda kunagi palgatööna võtnud, mis siis, et mitmesajakordne väärtuse kasv pole minu taskusse tulnud.

Selleks ajaks oli Uus Maa käima lükatud, üks meist (Urmas Lauriga - toim) pidi passiivsemaks jääma. Firma peab olema ühe inimese nägu. Leppisime kokku, et mina astun kõrvale. Sain kuu aega puhata, siis helistas Martinson Microlinkist. Kuna väljakutse oli suur, võtsin koha vastu.

Olen tiimimängija, kui meeskond on ebahuvitav, kaob mul ettevõtmise vastu igasugune huvi. Käime ka väljaspool tööd tihedalt läbi.

Märksõna, mis on mulle kogu aeg selge olnud ja mis viis aastat tagasi ka raamatutes sõnastati, on emotsionaalne intelligentsus ehk kõhutunde ja empaatiavõime ning teisese ja mitte mustvalge info alusel otsustamine.

Energilisusest, et on energiat, et ei jäta asju pooleli, vaid teen lõpuni. Sellega kaasneb järjekindlus. Emotsionaalse intelligentsuse puhul on ohuks, et kõigest räägitakse, aga tulemust ei ole. Selleks on vaja järjekindlust.

Analüüsivõimest kindlasti, see on see, mida õppisin TTÜs, kuigi ühtegi maatriksit ma ei korruta. Mida suurem on organisatsioon, seda rohkem sarnaneb ta organismiga, mida pead tajuma. Ühe inimese konkreetne käitumine ei loe palju, loeb koosmõju.

Olen ehitaja, mitte hoidja, ma ei saa olla tipus kaua aega. Kui ehitus on valmis, siis mu huvi kaob.

Olen selles suhtes pirtsakas, et ma ei sunni ennast tegelema asjadega, millega mulle tegeleda ei meeldi.

Peaks mõtlema, kas olla ettevõtja ehk omanik ja riskida kõige kaotamisega või osaleda ettevõtluses palgatöötajana, saades kogemusi erinevaid ettevõtteid juhtides.

Ise ettevõtja olles on algus palju raskem, sul on pikka aega võib-olla kaks-kolm töötajat ja sa ei tea, kas sa oled hea juht või mitte, palgatöötajana saad palju kiiremini oma juhiomadustest teada.

Kui kripeldab, et tahaks olla ise omanik, siis see tähendab hoopis suuremat stressitaluvust ja vastutust. Aga kõigile, kellel kripeldab, on ainult üks ravim. Tuleb proovida ja mitte üks kord. Skandinaavia praktikat vaadates on paljudel olnud kuus-seitse pankrotti, enne kui üks asi õnnestub. Kui on kiusatus, tuleb proovida

Eks iga inimene tahab, et tänu temale oleks maailm parem koht kui ilma temata. Uus Maas hakkasime tegelema eetikaga siis, kui teised sellest veel ei rääkinud. Olen ka üks Maaklerite Koja algatajatest.

Ja Delfi meediaturule tulek oli traditsioonilisele meediale kindlasti ebamugav, aga tänu sellele on Eesti e-meedia praegu maailma mõttes tasemel. Delfi oli ebameeldiv naaskel, mis tõmbas turu käima. Arvan, et oleme sõnavabaduse lipulaev.

Ville on hea suhtleja, tal on palju tuttavaid ja sõpru, ma ei tea ühtegi teist inimest, kes oleks nii sotsiaalne. Ta on aus, terane, ustav ja hea sõber, tore inimene. Tal on enamasti ka puhkusel või reisil olles arvuti kaasas, millega ta suhtlusvõrku üleval hoiab.

Ville on oma elu tasakaalu sättinud, ta tegeleb äriga, humanitaarsema poolega, heategevusega. Ta vajab vaheldust, uusi asju, tal on väga palju energiat.

Ville on süsteemne, tal on alati olemas toimiv kalender ja plaan, ta peab arvet nii rahade kui ka tegevuste üle.