Saarlaste linn täis kammermuusikat

Kersti Inno 01. august 2008, 00:00

Neli päeva kestev festival on värvikalt mitmekesine. Avakontserdile on selle kunstiline juht, pianist Andres Paas oma ansamblipartneriteks kutsunud maailmakuulsa Järvide dünastia noorema põlvkonna esindajad - viiuldaja Miina Järvi ja tšellist Marius Järvi. Mõlemad on võitnud kõrgeid kohti mainekatel konkurssidel nii kodu- kui ka välismaal ja osalenud maailma juhtivate keelpillimängijate meistrikursustel.

Kava raamivad klassikaline Haydni klaveritrio Es-duur ja romantiliselt kirglik Arenski klaveritrio. Ettekandele tuleb ka Tubina kuulus saksofonisonaat tšello ja klaveri versioonis. Saksofonikvartett SaxEst esitab värvika ja haarava kava "Visioonid".

Kuressaare festivalil esinenud säravate pianistide rida jätkab sel aastal Poola pianist Szczepan Konczal, kes vaatamata oma noorusele on saavutanud laia rahvusvahelise tunnustuse. Seda kinnitavad väljapaistvad tulemused paljudel mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel: ta on seitsmekordne ülepoolaliste pianistide konkursi võitja ja kolmekordne Chopini konkursi laureaat.

Romantilises kavas "Fantaasiad" saab Chopini kõrval kuulata Brahmsi muusikat.

Vokaalsekstett Tempvs Fvgit eksootiliselt Korsika saarelt toob Kuressaarde unikaalse Korsika polüfoonilise laulu. Tegemist on etnilise sakraalmuusikaga, milles on Korsika kireva ajaloolise tagapõhja koosmõjul segunenud paljude erinevate kultuuride traditsioonid.

Ansambli repertuaaris olev vaimulik rahvamuusika pärineb peamiselt alates seitsmendast sajandist. Repertuaari põhiliseks sümboliks on valitud ring, mis tinglikult väljendab maist, hingelist ja vaimset tasandit.

Kontsert on kui vaimulik rituaal, mille preestriteks on kuus poolringis seisvat või kükitavat musta riietatud meest, kes moodustavad ühtse vaimse vennaskonna.

Kava koosneb Korsika saare Nebbiu piirkonna hümnidest ja koraalidest.

Flamenkoetendus "El Corazón Abierto" ("Avali südamega") on sama värvikas ja mitmekesine nagu flamenko isegi. Hispaanias öeldakse, et flamenko peidab endas kõiki inimhinge tundeid. Ja nii see tõesti on.

Ka selles etenduses kohtame kurblikke, peaaegu traagilisi laule-tantse, kus jutustatakse justkui oma elust. Olgu öeldud, et just sellist tõsist ja sisukat flamenkot hindavad hispaanlased ise kõige enam.

Loomulikult ei puudu etendusest ka teine äärmus, mida mitte-hispaanlased, sh eestlased, on harjunud flamenkoks pidama - kiire ja temperamentne tants, jõuline laul, üha kiirenev rütm. Flamenko erinevaid tahke avavad kaks noort naistantsijat, laulja ja kitarrist.

Festivali lõppkontserdil esineb üks jõulisemaid ja väljapaistvamaid Leedu kammeransambleid - Ciurlionise kvartett.

Kuressaare kammermuusika päevad on pikima traditsiooniga kammermuusika festival Eestis ning muusikafestivalide traditsiooni algataja Saaremaal.

Kontserdipaikadeks on Kuressaare erinevad kammersaalid - kultuurikeskus, keskaegse Kuressaare linnuse kapiitlisaal, raekoja saal, muusikakooli saal, spaa Rüütli Ritteri saal, Kuressaare Laurentiuse kirik ja Kuressaare Linnateater.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing