Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

VIDEO: (Ääre ärid) Mõniste vald-mahetootjate meka

Andres Haabu 01. august 2008, 00:24

Mõniste mehed madistavad maa pärast ja
kurdavad, et ööpäev on liiga lühike, et kõiki töid jõuaks ära teha. Ehkki lähim
pood asub siin Lätis ja tolmuvabad teed on helesinine unistus, on ettevõtjad
väge täis: laiendavad mahetootmist ja seavad kõrgeid sihte tulevikuks.

„Kui mulle viis või kuus aastat tagasi oleks keegi öelnud, et meie vallas läheb maade pärast madinaks, oleksin ta välja naernud,“ lausub Mõniste vallavanem Tõnu Lindeberg.
Täna on see tõsi. Mõniste vallas on maa sentimeetri täpsusega ära mõõdetud, pisimgi põld kasutusel, väikseimgi maalapp haritud. Loomapidajatest ja teraviljakasvatajatest ettevõtjatel on mure, kust maad juurde saada. Äritegemiseks on sunnitud nad maad rentima.
„Kui naabervallas maksab hektari maa rentimine 200 kr, siis meil 1200. Väga kallis,“ ütleb Peebu küla Peebu talu perenaine Erja Oltjan. Koos moldaavlasest abikaasa Ivaniga rajas naine Peebu tallu mahetalupidamise, kus põhirõhk on viljakasvatusel ja veisekasvatusel.
Hetkel on 150 looma, kuid plaanid on kasvatada kari 250 pealiseks. On herefordid, šoti mägiveised, lihaveised, lisaks oma tarbeks lambad, mets-ja kodusead, kodulinnud. Majas on 2 pisikest koera ja peres kasvab 5 last, neist kaks kasupoega.
Peebu talu põllud meenutavad justkui miniatuurseid alpi karjamaid, kui ainult karmi ja savikõva maad vihm kastaks. Võõraid nähes pistab lambakari künkaveerel plagama, tolmujutt järel.
„Oleme palju maad võsast puhastanud, tiike kaevanud, kus loomad juua saaks. Palju on veel teha, kõike korraga lihtsalt ei jõua. Tehnikat oleks juurde vaja, kuid see on pagana kallis. Sel aastal saime isegi palju-traktori ja niiduki. Küsisime PRIA-lt toetust lauda ehituseks, kuid ei saanud. Peame läbi ajama vanade küünidega,“ räägib Erja.
„Eks sissetulek on väike, tuleme ots-otsaga kokku. Kõik raha läheb maasse. Liha pole kuhugi müüa, lihaveised lähevad Rakverre tavalihana. Imelik on see, et mahetoodangu liha peaks justkui väärtuslikum ja seega ka kallim olema, kuid on täpselt sama hinnaga, mis tavaline. Vahet pole mingit,“ räägib ta.
Ta ütleb, et pullid müüakse pärast kahte aastat maha-veri tuleb karjas värske hoida.
Pere pesamuna Veronika on selga pannud tumepunase pidukleidi, lippab herefordide juures ringi ja nopib lilli. Peremees läheb vaatab väikest üllatust ja sikutab maast lahti kõige pisema vasika. „Hommikul teda veel polnud!“ naerab Erja.


Kui silt Läätsamäe tallu juhatab, avaneb mäe pealt avar vaade: mäest alla jõe poole langevad pressitud heinarulle täis põllud, looklevad sibula-, porgandi- ja tillipeenrad, eemalt paistab suur, kuid räsitud kilega kasvuhoone.
„Torm tegi pahandust, tuleb uus kile panna,“ ütleb Läätsamäe talu peremees Mati Org. Parasjagu käib hiina ja lehtkapsa pakkimine, abiks on peremehel kaks naist. Läätsamäe talu kasvatab juba kümmekond aastat märgiga maheköögivilja, tippsibulast kartulini välja.
„Minu kõige parem puhkus on siin põllu peal, hommikust õhtuni. Ainult ööpäev on liiga lühike,“ naerab Mati. Kogu majapidamist ja köögiviljakasvatust peab ta üleval üksi.
Kevadel pani maha 18 500 kapsataime, õnneks oli suguvõsa ka abiks.
„Alguses tuli kaubelda iga kilo eest, nüüd on nõudlust rohkem, kui jõuan pakkuda,“ ütleb ta.
Mati maadel kasvatatud köögivili läheb müügile erinevatesse ökopoodidesse, nii Tartus kui Tallinnas, aga ka klientidele otse koduukse ette.
„Kui ma seni olen vee peale jäänud, tahan seda jätkata. Tahan taotleda köögivilja töötlemisluba. Veerand või isegi kuni pool porgandisaagist läheb praaki, kuna porgand ei vasta nõuetele, on vähe kõver, peenem, või kõrvalharuga. (Porgandi nõuded on: läbimõõt 2,5 cm, pikkus 12 cm ja kaal alates 50 g). Sellisel juhul saaks praakporgandi kas riivida või tükeldada. Selleks oleks aga vaja seadmeid-juurvilja purustajat ja vaakumpakendit. Purustaja maksab 10-12 tuhat kr, vaakumpakendaja on kallim,“ räägib Mati tulevikuplaanidest.
Mõniste valla lõunapoolseimatel elanikel on lähemal minna poodi Lätti, kui Eestisse. Mõniste poodi on 10, Ape poodi aga 9 km. Näiteks Naha külla, kus elab üks pere, tuleb elekter Lätist.
„Meil on siit Tallinnasse 300, Riiga aga 170 km. Nii et peab vist hakkama hoopis Lätiga ühinema,“ naerab vallavanem Tõnu Lindeberg.
Ta ütleb, et valla suurimateks probleemideks on lisaks rahvaarvu vähenemisele ja töötusele tolmused kruusateed. Muuseas, kruusatee viib ka vallavalitsuse majja, mis kunagi ehitati sovhoosi poolt ühepereelamuks.


Loomapargi peremees: imestan, et proua seda kõike talub
Kui Alaveski talu peremees tuli 12 aastat tagasi ideega rajada oma tallu loomapark, vaadati teda kui hullu. Nüüd käib siin perekondi, turiste, klassitäite kaupa lapsi ja õuele maanduvad isegi pulmarongid.
„Näete, saunaehitus seisab juba kaheksa aastat, elumajal laseb katus läbi ja vett pole sees. Pesumasin on meil vana Riga. Imestan, et proua seda kõike veel kannatab.“ räägib Alaveski peremees Rein Kõiv. „Kuid ilmselt on ta aru saanud, et pooleli alustatut enam jätta ei saa,“ lisab ta.
Peremees ehitab parasjagu karuaeda ja näeb päikesest põlenud näo ja pleekinud juuksepahmakaga välja nagu valge mees metsikus preerias. Mõned meetrid eemal kostub norinat-pooleteiseaastane karupoeg lutsib käppa.
„Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetas karuaia ehitust miljoni krooniga, kuid kaheksa kuuga, mil paberid bürokraatiamasinas keerlesid tõusid kõik hinnad. Nüüd vaata, et üldse ots otsaga kokku saab ja paigaldus tuleb nüüd kõik endal teha,“ räägib ta. „Ei saagi aru, miks PRIA ja EAS toetust tagantjärgi annavad. Et enne võta pangalaenu, maksa rootslastele protsenti ja tegele heategevusega,“ lisab ta.
Lisaks loomapargi rajamisele on Alaveski talus au sees ka ulukikasvatus, kasvatatakse metssigu, mille liha läheb müüki soome ja faasaneid, mida turustatakse Eestis jahipidamiseks.
Alaveski loomapargis on hetkel 12 liiki: karu, ilvesed, metssead, jahi-ja kuningfaasanid, rebane, kährik, kassikakk, oravad, metskitsed, pikisilmi oodatakse Leedust hundikutsikaid.
Mõistagi on kulud, mis sellise loomahulga pidamiseks peremehe sõnul suured.
„Aprilli alguses paneme tööle inkubaatori ja siis ulatuvad elektriarved kuus 3000 kroonini, metssead söövad 120 000 krooni eest sööta,“ loetleb ta kulusid.

Mõniste vald
* Mõniste on Võrumaa Eesti lõunapoolseim vald, kus on Eesti lõunatipp Naha küla.
*pindala 17480 ha
*Selle aasta 1. jaan. seisuga elab Mõniste vallas 1066 inimest, 534 meest ja 532 naist. *Suuremad külad Mõniste vallas on Saru, Mõniste ja Kuutsi
*selle aasta valla eelarve on 21 mln kr, renoveeritud sai kooli söökla, ehitati rahvamaja ja kooli huvikeskus
*Tuntuim turismiettevõte on Metsavenna talu, jahiturismiga tegelevad vallas Jahiühistu ELK ja Alaveski talu
*Suurimad ettevõtted on Lõunapiim (piimakarjakasvatus), Sentafarm (lihaveisekasvatus), Lempo Musta Peede talu (piimakarjakasvatus, seakasvatus, teraviljakasvatus), aga ka näiteks
Aivo Põdra Vahemetsa talu (astelpajukasvatus) ja Rein Kõivu Alaveski talu (faasanikasvatus) ja Rein Lepa Leppkolga talu (hobusekasvatus)
Puidutöötlemisega tegelevad näiteks Aivo Põdra Vahemetsa talu (kaubaaluste ja kaminapuude valmistamine) ja Rugosa OÜ (saematerjali tootmine, kuivatamine ja liimpuidu valmistamine)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. September 2008, 12:56
Otsi:

Ava täpsem otsing