Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsionäridest said spekulandid
Ei tea, kas Tallinna börs ja Finantsinspektsioon ongi seatud selleks, et aeg-ajalt sundida investoreid spekulantideks hakkama. Selline mulje vähemalt jääb, kui vaadata, kuidas toimus Merko Ehituse muundumine ASiks Järvevana ning kuidas väärtpaberiturgu reguleerivad institutsioonid toimuvale reageerisid ehk reageerimata jätsid.
Nimelt juhtus selline asi, et nendel investoritel, kes ei soovinud nn kohtutoimikuaktsiat, millega alates tänasest kaubeldakse ASi Järvevana nime all, omada, aga soovisid see-eest hoida ehitusfirma aktsiat, niisugune võimalus puudus. Kuna ehitusfirmana tegutsev Merko Ehitus läks sisuliselt kaheks nädalaks börsilt ära, siis ei olnud kohtutoimiku aktsiat võimalik võõrandada enne möödunud teisipäeva. Kui seda oleks tehtud enne 29. juulit, oleksid investorid müünud ka Merko Ehituse aktsiat, mis peaks kõikide eelduste kohaselt tulema börsile järgmisel esmaspäeval.
Muidugi oli Merko suuromanikul Toomas Annusel ja nende advokaatidel üsna lihtne, sest pretsedent oli loodud möödunud sügisel, kui investeerimispankur Joakim Helenius viis algul börsilt Viisnurga ning jättis sinna 40 hektari suuruse maalapikese. Pärast seda oli börsi ja finantsinspektsioonil võimatu Merkol skeemi kordamist keelata.
Aga börs ja inspektsioon tunnevad Eesti investoreid ilmselt hästi. Väärtpaberikeskuse statistika kohaselt on Merko investorite arv kasvanud.