Koht, kus keiser jala käib

Kui välikäimla maapealne osa on tihtilugu kokku klopsitud kätte juhtuvatest materjalidest, moodustades nii omaette kunstiteose, siis maa-alla jäävasse ehitusse nii ükskõikselt suhtuda ei tohiks.

Mahuti valik sõltub hilisemast käimla kasutajate arvust. Lihtsaim viis - osta valmis kogumiskonteiner

Biolanis on saada nii komposteerivat kui ka vedelikke eraldavat kuivkäimlat. Teine võimalus: paigalda maasse veekindel kogumissüsteem

Selleks kaeva auk, kuhu paigalda mahutina näiteks põhjaga kaevurake.

Vesisema pinnase puhul tuleks rake jätta maapinnast u 10 cm kõrgusele, et käimla asemele ei tekiks kaevu.

Seest võib parema veekindluse tagamiseks kaevurakke üle tõrvata.

Kogumismahutiks sobivad ka spetsiaalsed plasttünnid. Peaasi, et välikäimlate sisu ei imbuks maasse.

Mõelda tasuks ka sellele, mil viisil toimub hilisem käimla tühjendus. Selleks peab olema tagatud ligipääs mahuti sisule.

Kui mahutiprobleem lahendatud, võib asuda loomingulisema töö kallale. See, millisest materjalist ja kui suure käimla keegi rajab, on suuresti individuaalne ja sõltub ehitaja fantaasiast ja oskustest.

Siiski võiks rajatav käimla olla piisavalt suur, et sellesse hiljem, selg ees, tagurdama ei peaks ja kus oleks ka ruumi end ümber pöörata.

Enamasti lüüakse 5×5 prussidest kokku karkass, kuhu hiljem soovitud viisil laudise peale naelutada võib.

Karkassi alla just lausvundamenti valama ei pea, ent prussid võiksid siiski olla maast kividega eraldatud, et tagada parem tuulutus ja vältida prusside mädanemist.

Karkassi püstitamisel tuleks selgeks teha ka katuse kuju, mis enamasti tehakse ühekaldelisena suunaga tahapoole.

Kui on soov välikäimlale ka aken paigaldada, tuleks selle raamid prussidega piiritleda.

Istumisosa võib igaüks kujundada oma maitse ja soovide järgi. Nii võib tavalisest käimlast kujundada tõelise kuningatrooni, kus on piisavalt ruumi ka tualettpaberi ja lektüüri jaoks, sest ega käimla pea olema vaid esmaste vajaduste rahuldamise jaoks, vaid ka koht iseolemiseks ja mõtete mõlgutamiseks.

Enamasti sügavusega 40 cm ja astmetega.

Kui käimlat kasutatakse ka talvel, peaks prilllaua valima polüpropüleenist, siis pole sellel külm istuda.

Ukseava ulatub enamasti ühest prussist teiseni ega vaja seetõttu eraldi raamistikku.

Lihtsaim viis on ehitada laudadest kahe põõnaga uks.

Ukseks võib aga sobitada ka muid, selleks esiotsa mitte ette nähtud esemeid: vana lauaplaat, kapi otsasein, puujuurikatest kokkunaelatud meistriteos jm.

Hästi sobivad katusekatteks majaehitusest ülejäänud katusekattematerjalid, plekk, kivi.

Kasutada kõlbab ka plasti, eterniiti, tõrvapappi ja laastu, keelatud pole rohetav mätaskatus.

Katusefirmadest on kindlasti võimalik hankida erinevaid jääke, mis käimlaehituseks hästi sobivad ja ka hinna poolest soodsad on.

Lõpuks mõtle ka valgustusele.

Stiilne ja omapärane on välikäimlas pimedal ajal kasutada laterna- või küünlavalgust.

Keegi ei keela käimlasse ka elektri vedamist.

Käimla seintele võib vabalt kogu perega maalida või joonistada midagi meelepärast, kasutada eri tekstiile ja aksessuaare. Nii ei ole välikäimla lihtsalt kehakergendamise koht, vaid mõnus pilgupüüdja, kus on mõnus võtta aega iseolemiseks ja mõtete mõlgutamiseks.

Ja mitte vähemtähtis pole ka välikäimla keskkonda säästev aspekt, sest nii hoiame kokku suure hulga vett, veepuhastust vajava fekaalisodi asemel toodame komposti ja nii säästame keskkonda.

Tänapäeval saab ka vana ja juba toimiva käimla muuta lihtsate vahenditega absoluutselt haisuvabaks.

Selleks tuleks ukse kohale jätta ava, et ventilatsioon saaks paremini toimida.

Paigaldada saab ka spetsiaalseid, nii elektri kui ka tuulega töötavaid ventilaatoreid.

Ise saab ehitada ventilatsioonikorstna. Seejuures tuleks silmas pidada, et poti toru alumine serv peab olema 30 cm sügavamal kui ventilatsioonitoru alumine serv.

Korsten peab olema piisava pikkusega ja lõppema sellises kohas, kus tõmme ei oleks takistatud.

Pärast igat käimlakülastust tuleks auku raputada turvast või saepuru, saadaval on ka spetsiaalset käimlaturvast.

Autor: Evelin Rikma