Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Louvre'i kunstimuuseum on muutunud rahamasinaks

Martin Hanson 04. august 2008, 00:00

Viimane säärane toimus kaunil juunihommikul, kui 500aastased äärmiselt haruldased ning peamiselt kunstiteadlaste silmi paitanud Leonardo da Vinci joonised suurannetajatele välja olid pandud. Koos väikese söögi ja klavessiinimuusikaga peetud eranäitus tõi sisse ligi 30 miljonit krooni, kirjutas Spiegel.

Veel 30 miljonit krooni saabus ligi 35 000 taiesega kunstihiiglase arvele peale filmi "Da Vinci kood" võtteid muuseumi ruumides.

Rääkimata äärmiselt suurtest summadest, mida muuseum teenib oma taieste väljarentimisega maailma teistele suurtele muuseumidele Chicagos, Indianapolises, Atlantas ja mujal.

2001. aastal Louvre'i direktoriks valitud kunstiteadlase haridusega Henri Loyrette muutis kogu muuseumi efektiivsemaks ning hakkas otsima uusi viise, kuidas muuseumist võimalikult hea tuluallikas teha.

Seda oli eriti vaja, sest riik vähendas toetusi ning muuseum peab oma 3,5 miljardi kroonisest eelarvest pool ise teenima. Muuseas, Louvre'i saab külastada tasuta.

"Meil on kohustus leida iseseisvat finantseerimist oma uutele ideedele ja projektidele," sõnas Loyrette. Loomulikult ei meeldi kunstiinimestele selline n-ö pilastav suhtumine ning kunstiteadlane Didier Rykner on kogunud juba 5000 allkirja rahaaktsioonide vastu.

Tõenäoliselt suurim kunstiteemaline investeering on samuti seotud Louvre'iga. Nimelt avab 2012. aastal Abu Dhabis uksed Louvre Abu Dhabi, mis läheb emiraadile maksma umbes 15 miljardit krooni. Võrdluseks: New Yorgis paiknev Guggenheimi muuseum sai oma filiaali eest Bilbaos vaid 200 miljonit krooni.

Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk sõnas, et Kumu ei ole küll võrreldav ühegi maailma suure muuseumiga, kuid ka nemad teenivad raha väga hästi.

"Kumu toob sisse umbes 20 miljonit krooni aastas. Oluline on, et me ise teenime olulise osa oma majanduskuludest," sõnas Valk.

Kumu teenib peamiselt oma majas toimuvatelt üritustelt: kunstiöödelt, muusikaüritustelt, konverentsidelt. Valgu sõnul ei ole seni korraldatud ühtki näitust tellimise peale majast väljas (näiteks banketi osana), kuna ei ole piisavalt häid tingimusi.

"Köleri järgmise tähtpäeva puhul üks selline on tulemas, juhul kui tellija saab säilitus-, turva- ja muud tingimused paika. Kui need saame paika, tuleme rõõmuga," sõnas Valk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing