Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Türgi börsil jälle põhjus kasvamiseks

Tarvo Vaarmets 04. august 2008, 00:00

Türgi sisepoliitiline olukord ja sellest tulenevalt ka aktsiaturg on viimastel aastatel olnud väga hüplik. Pikka aega kestnud idast läände astumise protsess on kaasa toonud suured muutused. Riigi võim majanduse üle väheneb, erasektor lööb üha enam õitsele. Uuele tasemele on Türgi läänestamise viinud seitse aastat tagasi võimule tulnud partei, kuid nende reformid ja võimulolek polnud just kerged.

Eelmise nädalal oligi täiesti reaalne võimalus, et riigis võetud börsisoodne suund tallatakse mutta. Nimelt otsustasid kohtunikud valitseva Õigluse ja Arengu Partei (Justice and Development Party) ehk AKP saatuse üle ning väga napilt lubati läänemeelsel demokraatiakandjal edasi tegutseda, poole võrra kärbiti vaid parteile antavaid riigitoetusi. AKPd süüdistati liigses islamilembuses ja usu toomises poliitikasse.

Istanbuli börs rõõmustas selle peale ennast kahe päevaga enam kui kümnendiku jagu kõrgemale, kohalik valuuta kargas aga viimasel nelja kuu tippu. Irooniaga võib öelda, et enam polegi palju jäänud - aktsiaturg on aasta algusest veel umbes kolmandiku miinuses. Kohtuotsus on Türgi sisepoliitilise olukorrale nagu pang vett väikesele lõkkele - see tõmbas pingeid oluliselt vähemaks. Vähemalt selleks korraks.

"Kahtlemata on reaalsusmeele ja tarkuse tagasi pöördumine meile väga suur kergendus," kommenteeris kohtuotsust AKP liige Suat Kiniklioglu. Samuti AKPsse kuuluv Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan sõnas, et otsusega eemaldati Türgi teed blokeerinud ebamäärasus. "Meie partei, mis ei ole kunagi olnud ilmaliku tegevuse vastane, jätkab nüüdsest vabariigi baasväärtuste kaitsmist," viitas Erdogan langenud süüdistusele ja võetud suuna jätkamisele.

USA ja nn Lääne liitlasena tegutseva Türgi majandus on AKP võimule tulekust 2001. aastal kasvanud keskmiselt 6,5% aastas. Samal ajal on tohutult kosunud ka välisinvesteeringute mahud. Türgi on NATO liige ning Erdogani juhtimisel on suund võetud ka Euroopa Liidule. Usutavasti hoogustub ühinemisliikumine Euroopa Liiduga pärast soosivat kohtuotsust taas.

Samas pole kadunud kõik pinged. Teadmata on viimase poolesaja aasta jooksul neli valitsust kukutanud Türgi sõjaväe reaktsioon otsusele. Teisalt ei ole sõjavägi riigipööret lõpuni viinud alates 1980. aastast, samuti on militaarjõud näitamas kasvavat vastumeelsust karmikäelise taktika suhtes.

Kui investeerisin paar aastat tagasi East Capitali fondi kaudu Türki, panustasingi riigi Euroopa Liidu ühinemispüüetele ja ilusale majanduskasvule. Mu idee pole ennast õigustanud siiani, aga ka lootus pole kuhugi kadunud, sest üle 70 miljoni inimesega suurriik pöörleb positiivsete muutuste keerises, mistõttu potentsiaal on endiselt väga tugev. Äärmiselt volatiilne Istanbuli aktsiaturg kaupleb praegu veidi pealpool kaheksakordset ajaloolist kasumit.

Investeerimispanga Goldman Sachsi analüüsi järgi võib Türgi õigete poliitiliste otsuste toel aastaks 2050 kasvada maailma üheksandaks majanduseks.

Eelmise aasta 660 miljardi dollarine sisemajanduse koguprodukt asetus maailmas küll 18ndaks, kuid Goldman Sachsi hinnangul on Türgil potentsiaali kasvatada 2050. aastaks SKP 5,9 triljoni dollari suuruseks, möödudes sellega ka sellistest suurmajandustest nagu Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Kanada.

Aastaks 2024 peaks Türgi SKP inimese kohta senisega võrreldes rohkem kui kahekordistuma ja küündima vahemikku 20 000-25 000 dollarit. Üle 30 000 dollari hüppab näitaja oodatavalt 2033 aastal ja üle 40 000 aastal 2040, jõudes Goldman Sachsi maailmamajanduse tulevikuprognoosi järgi üle 60 000 dollari taseme aastaks 2050. Arenevad majandused, kuhu kuulub ka Türgi, peaksid industriaalriigid kinni püüdma 2025. aastal ja neist mööduma viis aastat hiljem. Goldman Sachsi prognoosi järgi peaks arenguriikide valuutad tugevnema samal ajal 2-2,5 protsenti aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing