Säästueelarve hakkab kuju võtma

Hille Tressum 04. august 2008, 07:48

Täna peavad ministeeriumid rahandusminister
Ivari Padarile esitama oma säästueelarved. Ridu, kuhu eelmisest aastast
väiksemaid numbreid kirjutada, on raske leida, sest vaba raha on riigi järgmise
aasta kogutuludes vähem kui sel aastal.

Rahandusministeeriumi prognooside järgi riigi tulud järgmisel aastal kasvavad, kuid tõus toimub suuremas osas selliste tulude arvel, mille kasutamine on seadustega määratud ja seda pole võimalik nii-öelda ühest taskust teise tõsta.

Võrreldes 2008. aastaga suureneb näiteks sotsiaalmaksu laekumine. Nende summade mängumaa on aga rangelt piiritletud ja neid saab kasutada ainult pensionide maksmiseks, riikliku ravikindlustuse tagamiseks ja teise pensionisamba makseteks.

Planeeritavast eelarvest viiendik pensionide alla


Oodatust suurem sotsiaalmaksu laekumine koos inflatsiooni kasvuga kergitavad omakorda pensioniindeksit, mis viib selleni, et riik ei suuda järgmisel aastal vaatamata paremale maksulaekumisele sotsiaalmaksust pensione katta. Tuleva aasta planeeritavast eelarvest kulub 20,4 miljardit krooni ehk üle viiendiku pensionidele, mis on 2,7 miljardit rohkem kui sel aastal. 1,9 miljardi krooni võrra kergitab kosunud sotsiaalmaksu laekumine ka eraldisi haigekassale.

Kuna valitsus on otsustanud, et europrojektide pealt kokku hoidma ei hakata, kasvavad välistoetuste ja kaasfinantseerimise summad 4,4 miljardi krooni võrra.

Lisaks tuleb riigil teha veel hulk väiksemaid kulutusi, nagu maksed kogumispensionifondi ja ELi makse, mis toovad kuludereale veel 1,5 miljardit krooni juurde.

Vältimatute kohustustuste hulk suureneb


Riigi vabale rahale tõmbab suure miinusmärgi ette märgatavalt kahanev tulumaks ehk siis need summad, mille kasutamise sihtotstarve ei ole ära määratud ning mis oma olemuselt paljusid eelarveauke lappima sobiks. Prognoosi järgi halveneb 2009. aastal 1,5 miljardi krooni võrra ka muu valitsussektori eelarvepositsioon, mida läbi riigieelarve kontrollida saab. 1,2 miljardit krooni neelab veel valitsusliidu kokkulepete finantseerimise vajadus.

Seega suureneb möödapääsmatute kohustuste hulk järgmisel aastal 10,5 miljardi krooni võrra ehk ainuüksi need võtavad enda alla kaks kolmandikku kogu eelarvest.

Kokku ületavad 2009. aastaks planeeritud kulud riigi võimalusi 9,9 miljardi krooni võrra, millele rahandusminister Ivari Padar täna ministritelt kärpimiskava ootab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. August 2008, 07:48
Otsi:

Ava täpsem otsing