Austraalia känguv majandus sunnib keskpanka intresse kärpima

Agnes Ojala 05. august 2008, 11:25

Austraalia keskpank on vihjanud, et võib
esimest korda seitsme aasta jooksul langetada baasintressi, kuna aeglustuv
majanduskasv on inflatsioonil sarvist haaranud.

Riigi keskpanga president Glenn Stevens ütles, et kuna nõudlus väheneb, siis peab panga juhatus aina tõenäolisemaks, et rahapoliitikas lastakse praeguseks seatud karmid tingimused lõdvemaks, kirjutas Bloomberg.

Kauplejate spekulatsioonid, et Stevens langetab järgmisel kuul majanduse jahtudes intressimäära, viis Austraalia dollari suuremasse langusesse, jõudes kolme kuu madalamaile tasemele.

Keskpank on viimase aasta jooksul baasintressi tõstnud neljal korral. Praegu ulatub üleöölaenude baasintressimäär 7,25%ni. See on vähendanud jaemüüki ja tarbijate kindlustunnet ning langetanud kinnisvara hindasid.

„On selge, et finantssektoris on tingimused liiga karmid,“ ütles RBC Capital Marketsi vanemanalüütik Su-Lin Ong.

Intressimäära langetamisega järgiks Stevens ülejäänud maailma keskpankurite eeskuju. Nii näiteks langetas Uus-Meremaa keskpank juulis baasintressimäära esimest korda viie aasta jooksul. Austraalias praegu kehtiv määr aga on hetkel USA Föderaalreservi kehtestatust koguni 5,25 protsendipunkti kõrgem.

Viimati langetas Austraalia keskpank Reservipank baasintressimäära 2001. aasta detsembris. Vahepeal on määra vaid tõstetud ja seda 12 korral. Austraalia inflatsioon on kerkinud 4,5%ni. Keskpanga eesmärk on olnud hoida aastane hinnatõus keskmiselt 2-3% piirimail.

Panga praeguste prognooside kohaselt on oodata, et inflatsioon langeb alla 3 protsendi taseme 2010. aasta jooksul. Samal ajal on Stevensi hinnangul oodata madala nõudlusega keskkonda ning aeglast majanduskasvu.

Austraalia majandus on kasvanud 17 aastat järjest. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli selle kasvuaja aeglaseim edasiminek. Alates keskpanga eelmisest kohtumisest 1. juulil on tarbijate kindlustunne langenud 16 aasta madalaimale tasemele, jaemüüginumbrid näitasid juunis 1% langust, laenamine eraisikutele ja ettevõtetele aga kasvas aeglaseimas tempos alates 2002. aastast. Kinnisvara hinnad langesid kaks kvartalit järjest. Samuti on kasvanud töötute hulk. Kui veebruaris oli töötuid vaid 3,9% (34 aasta rekord), siis juulis oli neid juba 4,3%.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2008, 18:02
Otsi:

Ava täpsem otsing