Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mida sümboliseerivad olümpiarõngad?

05. august 2008, 11:12

Sinist, musta, kollast, punast ja rohelist
rõngast tõlgendatakse traditsiooniliselt viie olümpiamängudel osaleva piirkonna
sümbolina.

Põhja- ja Lõuna-Ameerika võetakse kokku üheks piirkonnaks (punane), lisaks veel Aafrika (must), Austraalia (roheline), Aasia (kollane) ja Euroopa (sinine), ehkki selline jaotus ei ole ametlik Rahvusvahelise olümpiakomitee seisukoht, vaid lihtsalt üldlevinud tõlgendus.

Rahvusvahelise olümpiakomitee järgi rõhutab olümpiamängude sümbol olümpialiikumise rahvusvahelisust ning sümboliseerib erinevatest paikadest pärit sportlaste kokkusaamist. Vastavalt olümpiahartale: „Olümpiasümbol väljendab olümpialiikumist ning näitab viie kontinendi ühtekuuluvust ning kogu maailma sportlaste kokkusaamist olümpiamängudel.”

Algselt pidid olümpialipu kuus värvi (nende hulgas ka taustavärv valge) esindama I, II, III, IV ja V olümpiamängudel osalenud riikide lipuvärve. Ajaloolase David Youngi sõnul võisid rõngad sümboliseerida ka enne 1914. aastat toimunud viite kaasaegset olümpiaadi, kirjutas LiveScience.

"Tegemist on tõeliselt rahvusvahelise sümboliga,” kirjutas kaasaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin. Ta rääkis erinevate maailma piirkondade, mitte mandrite või maailmajagude ühendamisest. Eesti keeles klapib rõngaste tähendus hästi maailmajao mõistega, kuid mitmetes suurtes keeltes ei eristata maailmajagu mandrist. Mandritena on Lõuna- ja Põhja-Ameerika eraldi, Euroopa ja Aasia aga koos Euraasiana. Näiteks inglise keeles võib continent tähedada nii Euroopat kui ka Euraasiat.

Coubertin disainis olümpialipu 1913. aastal Esimese maailmasõja alguses, et sümboliseerida rahu ja vendlust. Kuigi järgmisel aastal kinnitati rõngad olümpiamängude ametlikuks sümboliks, ei lehvinud olümpialipp enne sõja lõppu, 1920. aastal toimunud Antwerpeni olümpiamänge. Coubertin kavandas olümpialipu ROKi asustamise 20. aastapäevaks 23. juunil 1914.

1928. aasta St. Moritzi taliolümpial kujutati olümpiasümbolit esmakordselt olümpiamängude ametlikul reklaamplakatil, kuid alles 1936. aasta Berliini suveolümpial sai embleem laialt tuntuks.

Coubertin uskus, et rõngastel on sügav tähendus inimkonna ühtsuse sümboliseerijana. Ameerika ajaloolane Robert Barney kirjutab oma 1992. aastal avaldatud artiklis, et rõngaste idee pärines Coubertini varasematest töödest.

1890 sai Coubertinist Prantsuse spordiliidu Union des Sociétés Francaises des Sports Athlétiques (USFSA) juht. USFSA tekkis kahe erineva prantsuse spordiliidu ühinemisest. Selle ühinemise sümboliks oli USFSA logoks kaks läbipõimunud rõngast, mida kujutati alates aastast 1893 ka USFSA sportlaste vormidel, aasta enne Pariisis toimunud Sorbonne’i konverentsi, kus pandi alus kaasaegsele olümpialiikumisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2008, 16:33
Otsi:

Ava täpsem otsing