Tinakirstust leiti kreeka muumia

05. august 2008, 10:51

Marmorsarkofaagis asunud tinakirstust leiti
keskealise naise muumia, mis on esimeseks tõestuseks palsameerimisest Kreekas
ajal, mil seal valitsesid roomlased.

Zürichi ülikooli töörühm eesotsas Frank Rühliga selgitas välja erinevad vaigud, õlid ja vürtsid, mida kasutati surnukeha palsameerimiseks 3. sajandil. Lisaks luustikule säilitasid kasutusel olnud meetodid ka mõningaid keha pehmeid kudesid, millest suurem osa on praeguseks haprad, õhukesed ja äärmiselt kuivad. Muuhulgas on säilinud kulmud, mõned käelihased, juuksed ja vererakud, kirjutas LiveScience.

Rühli sõnul on tegemist selle aja ja paiga kohta ainulaadse leiuga.

Surnukeha oli kaetud kullaga tikitud siidriidega, mis Rühli sõnul viitab naise kõrgele staatusele. Luude põhjal määrati naise vanus, mis jääb 50 ja 60 aasta vahele. Leiust kirjutatakse täpsemalt ajakirja Journal of Archaeological Science järgmises numbris. Praegu asub muumia Kreekas, Thessaloniki arheoloogiamuuseumis.

Sarkofaag ise avastati juba mõnda aega tagasi, 1962. aastal Põhja-Kreekas hellenistlikul ja bütsantsi perioodil matmisteks ja rituaalseteks toiminguteks kasutatud Thessaloniki surnuaial toimunud väljakaevamistel.

Lisaks makroskoopilistele ja antropoloogilistele analüüsidele kasutati jäänuste uurimiseks elektronmikroskoopiat ja gaaskromatograafia mass-spektromeetri uuringuid. Nii näidati erinevate palsameerimisainete, muuhulgas mürri, rasvade ja vaikude olemasolu. Surnukeha ümbritsenud tinakirst võis samuti aidata kaasa jäänuste heale säilimisele, kuigi uurijad pole kindlad, kas tinakirstu kasutati sihipäraselt või juhuslikult.

Vana-Kreekast pärit kirjutistest saab lugeda, et surnukehi pesti vee ja veiniga ning töödeldi oliiviõliga, kuid kindlad tõendid palsameerimiskommete kohta puuduvad. "Kunagi varem pole suudetud nii täpselt tuvastada Antiik-Kreekas kasutatud palsameerimismaterjale,” ütles Rühli kolleeg Christina Papageorgopoulou. „Siiani viitasid vaid kirjalikud andmed sellele, et rooma-aegses Kreekas valitud inimesi palsameeriti.” Näiteks on kirjutatud, et Aleksander Suure surnukeha säilitati mesilasvahas.

Uurimus oli osaks Ðveitsi muumiaprojektist, mille eesmärgiks on saada infot surmajärgsete muutuste kohta muumiatel, kasutades eelkõige meetodeid, mis kudesid ei hävita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. August 2008, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing