Ministrid tõmbasid kärpekavale vee peale

Lemmi Kann 06. august 2008, 00:00

Esmaspäeva õhtuks suutsid nõutud raamidesse mahtuvad eelarveprojektid esitada kuus riigiasutust. Eile pärastlõunal otsustas rahandusministeerium saata nendele ministeeriumitele, kes oma järgmiste aasta rahasoovidega lõhki läksid, eelarveprojektid tagasi ning anda neile vigade paranduseks aega tuleva esmaspäevani.

Põhjendused, miks järgmise aasta plaane kärpida polevat ministrite sõnul võimalik, on muidugi kaalukad ja erinevad, kuid läbi kumab neist üks mõte: nõutud piskuga polevat võimalik oma valdkonnal eluvaimu sees hoida, rääkimata arengust ja koalitsioonilepingu lubaduste elluviimisest.

Justiitsministeerium on koos siseministeeriumiga võtnud ühise seisukoha, et "olukorras, kus riigieelarve maht järgmisel aastal suureneb eeldatavasti kiiremas tempos kui SKP ning riigil ei ole ootamatuid, erakorralistest situatsioonidest tingitud kulutusi, pole sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamine poliitiliselt absoluutselt võimalik".

Nii justiitsminister Rein Lang kui ka siseminister Jüri Pihl on Padarit hoiatanud, et kui too oma piirsummanõudest ei tagane, tabab mõlemat haldusala massiline tegevust halvav koondamislaine.

Koondamistega juba alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel saavad säästueelarve tõttu suurema tagasilöögi lennu-, mere- ja liiklusohutus, investeeringud majanduse arengusse ning ühistransport, sest just viimase dotatsioonide arvelt näeb ministeerium peamist kokkuhoiukohta. Need kärped tähendavad aga mitmete bussi- ja rongiliinide kaotamist ning tõusvaid piletihindu.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et just rihmapingutamise aegadel tuleks riigieelarve kulude struktuuri muuta võrreldes heade aegadega ja panustada haridusse ning teadusesse.

"Sellist tulevikku vaatavat valmisolekut tuleks meil nüüd tõestada," manitses Lukas. "Sest sugugi ei tahaks, et euroharidusinvesteeringute rõõmusõnum kustuks süsteemi jätkusuutlikkust haavavasse lõikesse."

Ja põllumeestele makstavaid toetusi pole samuti võimalik majanduslikult kiduramal ajal vähendada. Selline on põllumajandusministeeriumi otsus.

Kaitseministeerium kasutab oma raha kaitseks vihmavarjuna NATOt, kellele on valitsus lubanud viia kaitsekulutused 2010. aastaks 2 protsendini SKPst.

"Ilmselt käib see tempo meile uutes tingimustes üle jõu, kuid 1,8 protsendilt 1,48 protsendile langev riigikaitseliste kulutuste osakaal ei ole minu arvates vastuvõetav," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo, kelle sõnul võtab oma koostööpartneritele antud lubaduste murdmine Eestilt moraalse õiguse eeldada, et lubadusi ka meie suhtes peetakse.

Kultuuri-, sotsiaal- ja keskkonnaministeerium ei suutnud üleeilseks oma kärpeplaanidega kuhugi jõuda ja said nädalakese ajapikendust.

"Mul on 96,3 miljardit, mul rohkem ei ole!" ütles rahandusminister Ivari Padar pärast ministeeriumide rahataotluste läbivaatamist pettunud toonil.

Olukorras, kus kolm ministeeriumi pole veel oma järgmise aasta rahataotlust esitanudki, on riigieelarve juba 5 miljardi krooniga lõhki. See on pea 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. "Seda on palju. See summa on tunduvalt suurem, kui ma eeldasin," sõnas Padar.

Miks ministrid, teades riigi rahalisi võimalusi ning ette antud mängumaad, reeglitest kinni ei pidanud? "Seda peab neilt endilt küsima. See on edasiste poliitiliste arutelude koht. Igal juhul on selge, et väga tõsise kahtluse all on ministeeriumide haldussuutlikkus," ütles Padar. "Selline käitumine jätab mulje, et ei taheta vastutust võtta ning ebapopulaarseid otsuseid teha. Aga valimiskampaania sai juba poolteist aastat tagasi läbi!"

Samuti kustutas ta nende ministrite lootuskiire, kes loodavad rõõmusõnumeid 25. augustil valmivalt majandusprognoosilt. "Eks ma kangesti isegi loodaks, et tulevad ilusad numbrid, aga ei saa välistada ka seda, et need tulevad hoopiski väiksemad, kui me loodame," lisas ta.

Järgmiseks esmaspäevaks peavad ministrid oma kodutöö uuesti ära tegema ja korrektselt piirsummade piires ära vormistama. "Teist võimalust ei ole," lisas Padar.

Padari antud eelarveraamidesse mahutas end rahandusministeeriumi enda kõrval seni ainsana välisministeerium, kellel, tõsi, on kõige pisem eelarve. Nimelt külmutab välisministeerium investeeringud saatkonnahoonetesse ning tõmbab kokku tugiteenuste kulutusi. Välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et kahe kuu jooksul, mil valitsus peab eelarve riigikogule esitama, jõutakse ka teiste ministeeriumidega kokkuleppele. "Ma loodan, et nende kokkulepete hind ei ole rumalus," lisas Paet.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing