Üleilmne panganduskriis venib pikaks

Romet Kreek 06. august 2008, 00:00

Globaalne panganduskriis on nüüd juba enam kui aasta kestnud ning kuigi rämpshüpoteekidega seotud laenukahjud on suures osas maha kirjutatud, ei paista kriisi lõppu veel silmapiiril. USAs on laenuprobleemid laienenud teistesse segmentidesse, kinnisvaraturul on langus ja majandusaktiivsus on nõrk. Varade kvaliteet käib vaikselt alla.

Peksa on kriisist saanud iseäranis tugevasti USA ja Lääne-Euroopa pangad.

Pangad on oma tegevuses olnud keskendunud mahtude kasvatamisele, hoides kapitali minimaalsena, et aktsionäre rõõmustada kõrge efektiivsusega. Raskemateks aegadeks on aga pankadel vähe rasva. Pangad püüavad võimendust maha võtta, mille tagajärjeks oleks bilansimahu kahanemine. Laene eriti välja anda ei taheta, kuna kundede hoiuste maht on väiksem väljastatud laenude mahust. Juurde vajatav raha leiti varem rahaturult ja võlakirju välja lastes, kuid sellel turul valitseb ikka usaldamatus ja sellega kindlalt enam arvestada ei saa. Seetõttu tuleb lasta laenudel lõppeda.

Samal ajal on pangad aktiivselt tugevdanud kapitaliseeritust. Õigem oleks küll öelda, et on otsitud omakapitali, millega tasaarveldada mahakandmised. UBSi analüütikud kirjutasid hiljutises analüüsis, et börsil olevad pangad on krediidituru kahjumeid maha kantud umbes 275 miljardi dollari ulatuses. Selle aasta lõpuks oodatakse veel umbes 80 miljardi dollari ulatuses kahjude kandmist, siis on suurem osa provisjoneeritud. Pangad on mullu suvest saati kaasanud kapitali 265 miljardi dollari ulatuses. UBSi analüütikute hinnangul on pankadel vajaka veel umbes 75 miljardit dollarit, mis jaguneks enam-vähem võrdselt USA ja Euroopa pankade vahel. Uue kapitali leidmine hakkab prognoosi põhjal oluliselt raskemaks muutuma, kuna peaaegu kõigi seni välja lastud aktsiatega kaubeldakse praegu emissioonihinnast madalamal. Mitu korda investorid ikka sama reha peale astuvad?

UBSi analüütikud ei välista, et pikemaks ajaks kestma jääva USA või globaalse majandussurutise korral pikeneb käimasoleva panganduskriisi kestvus. Sellisel puhul võib kriisi süvenedes või hoiustajate pangast raha väljavõtmise paanika leviku korral toimuda hoiuste tagamise summade tõstmine. Riik võib ka sekkuda, luues eraldi valduskompaniid, kuhu pangad saavad oma varasid võlakirjade vastu müüa.

Sellisel juhul ei tule väärtuse langusest täiendavaid kahjusid. Kui pangad ei suuda piisavalt kapitali kaasata, võib riik sekkuda, päästes pangad ja kapitaliseerides need, kusjuures senised investorid tõrjutaks sisuliselt välja. Eeskuju on Jaapani raske näite näol olemas.

Siiski ei löö UBSi analüütikud üle ilma panku ühe vitsaga. Näiteks näevad nad suhteliselt heas valguses Kanada ja arenevate turgude panku, neutraalselt suhtutakse Euroopa ja Jaapani omadesse, kuid USA ja Austraalia panku nähakse negatiivselt.

Tundub, et pankadel läheb olukord enne halvemaks, kui paranemist oodata on. Kui pankadel tuleb ette raskusi lihtaktsiate emiteerimisega, võib just sellega kaasnev pessimismipuhang pakkuda soetusvõimalust (osta maksimaalset pessimismi). Seniks aga varun kannatust, kui just olukord silmnähtavalt ei parane. Võimalik, et kriis kestab aastaid.

Seekord ei lisanud ma tabelisse suhtarve, kuna rahamajade kasumid või kahjumid on ettearvamatu ulatusega, samuti võib pankade puhul olulisema hinna-raamatupidamisväärtuse osas kahjumite tõttu või kapitali kaasates omakapital väga laias laastus muutuda. Pangaaktsiate dividenditootlused näivad atraktiivsed, kuid trendiks on dividendide järsk kärpimine. Pangaaktsiate juures toodud analüütikute soovituste konsensuse tabelis on parim soovitus 5,0 (tugev ost) ja halvim 1,0.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing