Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Allikmäe: me ei muretse, et põldudele enam papist maju ei ehitata

Annika Matson 06. august 2008, 16:57

Harju Elektri juhatuse esimees Andres
Allikmäe ütles intervjuus aripaev.ee-le, et tehnikaäri on sel aastal vaatamata
kehvale majandusseisule hästi läinud.

"Me ei muretse, et põldudele enam papist maju ei ehitata," oli Allikmäe kommentaar küsimusele, kas Harju Elektris ei ole Eesti majanduskasvu pidurdumist tunda.

Järgneb intervjuu:

Kas Harju Elektri kolmandikuline müügitulu kasv teises kvartalis kujuneb Tallinna börsil noteeritud firmadest suurimaks?

Ka teistel tõsistel tegijatel on normaalne kasv olnud, näiteks Eesti Ehitus ja Baltika on korralikult kasvanud. Võimalik, et ka Merko Ehitus, aga Merko mahte ma täpselt ei tea. Probleeme võib olla nendel firmadel, mis panustavad vaid jaekliendile ja kinnisvarasse.
Meie oleme languse osas saanud ka mingi tunnetuse, oma kaubanduse kaudu, kust väikeehitajad enam nii palju ei telli, aga selle osakaal konsolideeritud käibes on marginaalne. Seega pole langust tõesti väga tunda numbrites.

Mis on teie tänane sõnum Harju Elektri väikeinvestoritele?
Meil on alati olnud väga lojaalsed väikeinvestorid ja loodan siiralt, et nende hulk kasvab. Me pole neid kunagi varem alt vedanud ja loodame, et ei tee seda ka tulevikus.

Kas Harju Elektris ei ole Eesti majanduskasvu pidurdumist tunda?
Meie turg on veidi teistsugune, infrastruktuuriettevõtted arenevad Eestis hästi, osaliselt ka tänu eurotoetustele. Infrastruktuuriettevõtetel on normaalne areng ning kasv ja nende partneritena saame osa sellest. Me ei muretse, et põldudele enam papist maju ei ehitata.

Kas euroraha on teedeehitusse juba piisavalt voolanud?
Arvan, et sealt alles hakkab raha tulema maanteede, linnateede ja elektrivarustuse ehitusse ning selles valdkonnas oleme oma oskuste ja kogemustega väga konkurentsivõimelised. Infrastruktuur on valdkond, kuhu investeeritakse. Samas on meil euroliidu raha raske ette arvestada.
Aga näiteks lõppes meil just koostöös Siemensiga Soomes suur kiirtee elektrivarustuse ehitamise projekt, kuhu tarnisime palju seadmeid.
Tahan lisada, et olen alati pahandanud selle peale, et liiga palju euroraha kulub pehmete väärtuste toetuseks (näiteks koolitused, konsultatsioonid, umbmäärased turu-uuringud), aga konkreetsete tehnoloogiliste projektide ja investeeringute jaoks ei jätku projekte või on need nii piiratud tingimustega ja Eesti firmad ei vasta nõuetele, nt ei sobi firma suurus. Loodan, et Eesti riik ja omavalitsused suudavad rohkem infrastruktuuri valdkonda mõeldud euroraha ära kasutada. Eesti riik ja omavalitsused ehitagu teid, palju teid ja igale poole!

Kas ka Tartu-Tallinn maantee tuleks võimalikult kiiresti neljarealiseks ehitada?
Ei, mina olen Tartu-Tallinn maantee neljarealiseks ehitamise vastu. Ei näe selleks põhjust ja see oleks rumalus. Prioriteet on Eestis Via Baltica, mitte Tartu suund.
Eesti liikluse tropp on siiski Tallinn. Ehitagu siin need ringteed neljarealiseks, uued väljasõidud, sillad, estakaadid. Ehitagu Harjumaa teid täis, siis on tropid kadunud.

Harju Elektri töötajate hulk on kiiresti kasvanud, teised firmad Eestis koondavad?
Eelmise aasta lõpus kasvas töötajate hulk enim. Soome, Leetu ja Eestisse on lisandunud inimesi.

Edasi enam nii kiires mahus ei kasva?

Sõltub, kuidas turud arenevad, meeleldi pakuks paljudele inimestele tööd.

Kas Leedust ja Soomest on veel nii suurt kasvu oodata?

Soome eksporttööstusel läheb hästi – tööstusautomaatika, tootmisliinid, mida Soomes valmistatakse ja eksporditakse, need lähevad hästi. Suuremad konkurendid on meil seal ABB ja kõik teised elektriala firmad. Samas on selles sektoris kõik omavahel seotud. Ka kõige karmima konkurendiga võib meie valdkonnas partnerlussuhetes olla ja tema sulle tarnija olla.

Harju Elektri teise kvartali ärirentaablus oli väiksem kui mullu samal ajal, kuidas põhjendate?
Konkurents tiheneb ja kulutused tööjõule kasvavad. Samuti on kallinenud sisendid – raha, energeetika, nafta ja vask näiteks. Mõju ei ole siiski laastav.

Kas rentaablus langeb veel sel aastal?
Meil on korralikud tellimusteraamatud, mis sisendavad meisse optimismi. Arvan, et jääme rentaabluses samale tasemele, see on lähim eesmärk, mille oleme omale püstitanud.

Mis on plaanis teha osalusega Soome firmas PKC?

Eelmise aasta kevadel vähendasime osalust, sest müügi eest pakuti väga head hinda. Tehti otsepakkumine ja võtsime selle vastu. Võtsime raha välja ja paigutasime põhiärisse. Hetkel kuulub Soome firmast PKC Harju Elektrile 9%, mullu kevadel oli osalus veidi alla 10%. Suurendada pole vaja, see on meil tagatasku rahakott olnud, on korralik dividendiaktsia olnud, õnnestunud investeering.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2008, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing