Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Lember: Kompromissitult mere mees

    Sajandi suurima Eesti meremeeste streigi eestvedaja Jüri Lember (44) on läbi ja lõhki mere mees. Lember on kümmekond aastat seilanud merel, kuraditosin aastat seisnud meremeeste eest ametiühingus, koolitanud ja õpetanud eesti noori meremehi.
    Tema vanaisa ja isa olid rannakalurid Kõinastu saarel, kus Jürigi suvitab, kaatriga merel käib ja võrgud sisse paneb. Hiljuti müüs ta maha oma mereäärse maja Viimsis, kus ta igal õhtul võis nautida mere taha loojuvat päikest.
    Praegu pole Lember palgatööl, ja nagu ta ise ütleb "mitte kellegi lõa otsas", vaid puhkab taastatud isatalus Kõinastu saarel.
    "Tahtsin aja maha võtta. Eks 44aastaselt on inimese elus selline lahknemise hetk," ütleb ta.
    Muuseas Kõinastul, Lemberi isatalus - Nuka talus - filmiti aastaid tagasi Eesti kultusfilm "Mehed ei nuta".
    Jüri klassiõde ja sõber, Varraku kirjastuse turundusjuht Mall Paas ütleb, et küllap teeb aja mahavõtmise aeg ainult head.
    "Annab aega filosoofilisemaks ja küpsemaks muutuda pärast pikki aastaid ilmselt veidi liigset töörabamist. Ja imelisi loodusfotosid teha. Jüri on alati loodust tundnud ja armastanud, käinud oma vanaisa talukohal Kõinastu laiul iga ilmaga ja ka kiiretel aegadel. See on alati tõeline rõõm, kui sinna külla saab minna, kui ta Muhusse paadiga vastu tuleb… Seal saab Jüri Lemberist kohe hoopis Nuka Jüri. Ma peaaegu usun, et seda ta elus kõige rohkem tahabki - olla tema ise," räägib Paas.
    Lember on merd sõitnud tüürimehena laevu juhtides kümme aastat. Neli viimast aastat oli vanemtüürimees Tallinna-Stockholmi liinil. Tema esimene töökoht oli AS Eesti Merelaevandus ja aastal 1988 mootorlaeval Georg Ots. Paar aastat töötas maismaal, ühisettevõttes Tallink.
    "Polnud öö ega päeva vahet. Olin ühtaegu müügiagent, müüsin pileteid, võtsin laevu vastu - see oli maapealne töö. Saime palka valuutas," meenutab ta. Edasi jätkus jälle töö merel kuni 1998. aastani. Lember asutas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, kuus aastat pühendas ta end meremeeste koolitusele ja oli Mereakadeemia rektor.
    "Kui õppisin Peterburis Makarovi-nimelises Kõrgemas Merekoolis, oli minu ainus soov merd sõita. Ma poleks iial uskunud, et hakkan pedagoogiks või tegelen ametiühinguga," lausub Lember. "Kuid elu muudab mõtteid ja eks see ole üks eneseteostus." Miks Lember siiski merelt ära tuli?
    "Õppisime kaks aastat rootsi keelt ja tegime ära lootsi eksamid. See andis talle õiguse sõita lootsita laevaga Rootsi skäärides," selgitab Lember.
    "Estline lubas lootsita sõidu eest pärast eksami sooritamist korralikku lisatasu maksma hakata, kuid ei pidanud lubadust - raha meile ei makstud. Lõpuks ütlesin, et kui see raha selleks kuupäevaks minu pangakontol pole, ma lahkun. Ei olnud. Nii ma lahkusingi," meenutab Lember.
    Teistele, kahele kaptenile ja ühele vanemtüürimehele, maksti sellest ajast kuuldavasti lisatasu tagantjärele välja.
    Pärast kümneaastast meresõitu pole Lember kordagi käinud välismaal puhkamas ega huvireisimas. Ega kipu ka.
    "Kõik oma tulud jätan Muhu saare Liiva poodi," naerab ta.
    Iseloomuomadused pole Lemberile alati kasuks tulnud. Ta nendib, et vaenlaseid tal jagub, ka päris kõrgetel ühiskondlikel positsioonidel.
    "Ma lihtsalt ei oska rääkida läbi lillede, sest sellist keelt merel ei räägita. Ilmselt seepärast pole meremehi ka poliitikas," räägib Lember.
    Mis paneb inimest rügama ühiskondlikel kohtadel ja seda väiksema tasu eest, kui teeniks laevakapten?
    "Eks ma rahaliselt olen kõvasti kaotanud. Admiral Tarmo Kõuts on öelnud, et inimesed teevad tööd missioonist ja ambitsioonist. Mõnel on rohkem esimest, mõnel teist. Minul kipub vist rohkem missiooni olema, sest muidu oleks ma nii mõnelgi otsustaval hetkel teisiti käitunud," selgitab Lember.
    Igal medalil on aga kaks poolt. Lember tunnistab, et töörügamine ja ametiühingu tegevus olid põhjuseks, miks pereelu tagaplaanile jäi.
    Nii tulid lahkuminekud ja majamüük, tänu millele saab Lember praegu nautida vaba olemist.
    "Plaan on taastada vana talu Tallinna külje all. Perenaise kandidaat on ka välja valitud," muigab merekaru.
    4. augustil toimus Tallinna D-terminalis ja reisilaevadel nii Soomes kui ka Stockholmi sadamas Tallinki töötajate streik - nõuti palka ja paremaid töötingimusi.
    Streigipäeval ostis Lember reisijapileti Baltic Princessile.
    "Ma polnud päris kindel laevameeskonna meelsuses. Kuid ei, kõik laabus. Kaptenitel pole kerge, on nad ju ühtaegu laevaomaniku otsene esindaja laevas, aga ka laevameeskonna ülem ja autoriteet. Tõsi, on ka uuema generatsiooni kapteneid, kes ei hooli laevameeskonnast. Nagu kapten, kes Stockholmis streigi ajaks laevauksed sulges ja inimesi välja ei saanud. Ma ei mõista, milline on hiljem selle inimese autoriteet oma laevapere silmis," räägib Lember.
    Järgmisel nädalal kutsub riiklik lepitaja Tallinki juhid ja streigieestvedajad ühise laua taha aru pidama.
    "Siiani on Tallinki juhtkond tulnud läbirääkimistele ja neil pole olnud ühtegi paberit kaasas! Ei ühtki numbrit. Kui Enn Pant on öelnud, et see on ametiühingu mäng, siis me näitasime - see pole mäng. Meie nõudmised on tõsised," räägib Lember.
    Mitu korda, kui jutt Tallinki töötajate töötingimuste peale läheb, kasutab ta jutus sõna "sigadus". Töötajaid on läbi otsitud, pole korralikke puhkamisvõimalusi, neid kahtlustatakse, neid karistatakse väiksemategi üleastumiste korral.
    " Kajutid on imeväiksed, akendeta, paljudel töötajatel polegi puhkamiskohta, sest eeldatakse, et igal töötajal on Tallinnas koht, kus ööbida - see on sigatsemine! Sattusin kord Baltic Princessil nägema töötajate puhkamisruumi, see oli imepisike ruum, kuhu mahtus kaks diivanit: ühel lebas mees, teisel naine. Ja tegemist ei olnud isegi mitte kajutiga, vaid miski nurgatagusega. See on Aafrika tase," räägib Lember.
    "Teate, just nii tekibki laiemalt võttes ja ühiskonnas n-ö armee paljasjalgseid, kellel ühel hetkel saab ebaõiglusest lõplikult mõõt täis ja kes, piltlikult öeldes, teevad siis jälle ehk oktoobrirevolutsiooni."
    Mis puudutab streiki ja selles osalenud töötajaid, siis seni pole juhtkonnalt sanktsioone järgnenud. Samas usub Lember, et töö selle kallal käib.
    "Sanktsioonid oleks lauslollus," möönab ta.
    Oleme aastaid laeval koos sõitnud, Mare Balticumil töötasime vastasvahetustest, Tallinkil ja Vana Tallinnal ühe kapteni all. Puutume kokku nii tööalaselt kui ka tööväliselt. Jüri on julge, järjekindel ja karismaatiline inimene. Ta julgeb oma arvamuse alati välja öelda. Ta on tegus inimene. Ta ei ärritu ega lähe endast välja - kaine mõistus on alati kohal.
    No persoon on äge. Tunneme üksteist juba palju aastaid, tundsin ka Jüri isa. Jüri on väga aktiivne. Mäletan, kuidas ta merd sõitis ja rootsi keeles lootsi eksameid andis, ent talle jäi sellest väheks. Oli rektori ametis, aga sellest jäi ka väheks. Eks tal oleks praegu palju kergem kuskil suure laeva kaptenina töötada ja nautida vaiksemat elu. Tema otsib aga uusi väljakutseid.
    Kõige tähtsam, ta julgeb otsuseid vastu võtta ja nende eest ka vastutada. Tema otsekohesus on talle ka kannatusi toonud. Ega tal kõige paremad suhted laevafirma juhtidega pole ja teda õrnalt ka kardetakse ka.
    Hiljuti valiti ta üksmeelselt Kõinastu külavanemaks, koos üritame saareelu parandada. Oma vennaga taastas ta isatalu. Kõinastus käib ta igal aastaajal ja alati, kui tuleb, on võrk ka kohe sees. Rannaelu on talle omane.
    Jüriga seostuvad minu jaoks ausus, konkreetsus, otsustusjulgus, sõnapidamine, teiste eest seismine, sisemine õiglus. Need on kõik õige kapteni omadused. Teisiti ei tule juhtimisest midagi välja ja meri paraku liigset demokraatiat ei salli. Selline on Jüri olnud juba keskkoolist saadik. Kuna käisime bioloogiaklassis, saime üksteise isikuomadustest rohkem aimu ka matkadel ja ekspeditsioonidel. Jüri oli alati teistest nagu täiskasvanulikum, õpilaste ja õpetajate vaheline kõneisik, klassivanem.
    Hiljem, kui Eesti Mereakadeemiasse tema alluvusse tööle sattusin, mõtlesin küll algul hetkeks, et kas kannatavad töösuhted või sõbrasuhted, aga kohe selgus, et kumbagi ei juhtu. Põhjus on ikka Jüri otsekohesus - ta lihtsalt räägib alati seda, mida mõtleb, ja teeb seda, mida lubab. Vahet pole, kellega ta räägib. Usun, et liigne otsekohesus on talle nii töö- kui ka eraelus probleemegi toonud. See stiil ei sobi ju kaugeltki kõigile...
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.