Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tudengitelt vaimukad monumendid
Esimesena seostuvad selle näitusega tegemised Vabaduse väljaku juures. Kuid noored kunstnikud on hoidunud sellele konkreetset repliiki tegemast. Monumentide väljapanekut võib pigem huumoriga võtta.
Tegelikult sobivad tänapäevaseks monumendiks neist vähesed. Kadri Metstaki "Veri, higi ja pisarad" on üks kahest postamendi otsa ehitatud "monumendist", mis nime järgi viitab Eesti ajaloole. Postamendi otsa on kunstnik pannud aga puuslikutaolise figuuri. Teine on Kristin Orava "Kevad/suvi 2008", kus monumendi tipus ilutseb viimase moe ja uhkete ehetega kaunistatud tšivava, moodsa naise kohustuslik aksessuaar.
Nii idee kui ka teostuse poolest üks läbimõeldumaid töid on "Kiwilind", autoriks Li Yang, vahetusüliõpilane Hiinast. Oma töö aluseks on ta võtnud Uus-Meremaalt pärit maooride müüdi, kuidas kiivi oma tiivad kaotas. Müüdi kohaselt oli kiivi kunagi lennuvõimeline lind, kes loobus sinavast taevast ja säravast päikesest, et päästa metsajumala hoolealused kohutavast putukatõvest. Li Yang on kiivit kujutanud taas lennuvõimelisena, kuid tähenduslikult traadist punutud tiibadega.
Hannes Aasamets parafraseerib oma tööga Marcel Duchampi. Ta on kännule asetanud vana WC-poti, kuid vanameistrist erinevalt õigetpidi. Töö nimi "Veel üks peldik" on vägagi teravmeelne.
Kadri Allekandi installatsioon "Vabasta mind" lubab külastajal ise läbi mängida vabastaja rolli. Ühe lossipargi puu külge on seotud hulk väikeseid naisekujukesi, keda kunstnik palub vabastada, viia vabadusse või ka koju - sinna, kus on külastaja arvates vabadus.
Autor: Ragne Nukk