Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EBSi-meeste meisterlik diil riigiga

08. august 2008, 07:22

Suured annetused poliitikutele, kapo huvi,
rasked kohtu-protsessid, ärihuvide konflikt, poliitikute kummalised otsused ning
lõpuks ärimeeste omandusse libisev magus kesklinnakrunt - selles loos on kõik
need elemendid olemas.

Jutt käib sellest, kuidas EBSi tiim ehk EBSi omanik Madis Habakuk, tema poeg Mart Habakuk ning äripartnerid Sulo Nigul ja Arle Mölder soetasid 10 miljoniga Tallinna südalinnas EBSi koolimajana tuntud hoone, mis oli koormatud hoonestusõigusega. Hoonestusõigus oli seatud EBSi kasuks ja selle eest maksti viis aastat tagasi kokku 20 miljonit krooni. Lisaks loobus EBS vähemusosalusest riigifirmas Imanta Hariduskeskus ning selle firma vastu olnud nõuetest. Nüüd hindab hoone omanikfirma EBS Campus majandusaasta aruandes investeeringu väärtuseks 130 miljonit.

800 000 krooni võimu-erakondadele

Viimaste riigikogu valimiste ajal otsustavad Madis Habakuk, Mart Habakuk, Sulo Nigul ja Arle Mölder annetada ühiselt suure hulga raha Keskerakonnale ja Reformierakonnale. Meestel on poliitilist õilsustunnet 800 000 krooni eest.

Paar kuud pärast annetust saavad nad lõplikult EBSi esindushoone omanikeks, makstes selle eest 10,1 miljonit krooni. Ning poliitikutele räägitud jutt südalinna rajatavast ühiselamust vajub otsemaid unustuse hõlma. Linna passivad ikka pilvelõhkujad ja just neid plaanivadki Habakuked eelmise aasta suvel omandatud krundile ehitada.

Samad mehed on erakondadele ka varem annetanud: esimene ühisannetuse tegid nad 2005. aasta augusti lõpus, mil andsid sarnaselt nii (iga mees 37 500) Reformierakonnale kui ka Keskerakonnale kokku 150 000 krooni. Kas juhuse tahtel või planeeritult, aga toetust saanud tollane Reformi-Keskerakonna valitsuskabinet soosib annetajaid. Nii otsustab valitsuskabinet 2006. aasta kevadel, et "uue muusikakooli rahastamiseks tuleb Lauteri 3 kinnistu müüa". Sel ajal juhatab haridus- ja teadusministeeriumi keskerakondlane Mailis Reps.

Riigi eriti kahjulik pikaajaline leping
Reaalse enampakkumise korraldamisega hakatakse tegelema 2006. aasta lõpus ja sisulised enampakkumise kriteeriumid pannakse paika valimiskeerises, mil ka toetus laekub erakondade kontodele. Lõplikult kinnitab EBSi maja suulise enampakkumise uus valitsuskabineti liige reformierakondlane Laine Jänes 2007. aasta suvel, mil ta asendab haridusminister Tõnis Lukast.

Müügihetkel oli haridus- ja teadusministeeriumil järgnevaks kolmekümneks aastaks sõlmitud eriti kahjulik hoonestusõigusleping, mis oli riigifirma Imanta Hariduskeskus kaudu ilma konkursita libisenud juba mõni aasta varem EBSile. Hoonestusõigus oli nii kahjulik, et Simus Kinnisvara hindas Lauteri 3 õppehoone kinnistu väärtuseks hoonestusõiguselt saadava hinna rahavoopõhiselt 1,35 miljonile kroonile. Nii palju maksab üks tavaline Lasnamäe korter.

Asjade sellisele käigule tegid ruumi Imanta Hariduskeskuse juhatuse liikmed: EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa ning endine kergetööstustehnikumi direktor Aivo Natka. Nad töötasid 2003. aastani riigiettevõtte Imanta Hariduskeskus juhatuses sisuliselt EBSi huvides, üritades hoonestusõigust omavat riigifirmat pankrotti ajada, et EBS saaks hoonestusõiguse endale konkursiväliselt. Nii läkski.

"Meil ei olnud mitte mingit mõtet hoida 30 aastat kehva lepingut," põhjendab haridus- ja teadusministeeriumi riigivara osakonna juht Indrek Riisaar müügi aspekte. Siiski otsustati, et EBSi kinnistu on Lasnamäe korteri alghinnast parem ja Riisaare sõnul võeti alghinnaks Tallinna linna samaväärsete kinnistute müügikogemus ehk 10 miljonit krooni. "Selle hinnaga teised osalejad kadusid, kui nad vaatasid hoonestusõiguse lepingut," tõdeb Riisaar, kes hoonestusõiguse sõlmimise ajal ministeeriumis ei olnud.

Kuigi dokumendid võtsid välja 5-6 firmat, osalesid haridusministeeriumi korraldatud suulisel enampakkumisel neist vaid kaks pakkujat. Esimene oli kinnisvarafirma (kelle nime pole teada, kuna enampakkumisel ei pea kaotajat avalikustama), kes pakkus 10 miljonit krooni. Teisena tegi pakkumise EBS Campus 10,1 miljoni krooniga.

Tõsi, EBS Campus oleks võinud kinnistu osta ka 10 miljoni krooniga, kuna tal on hoonele tehingu hinnaga ostueesõigus. Seega olid EBSi tiimi liikmed päeva lõpuks lahked ja kinkisid riigile 100 000 krooni!

Enampakkumise-eelselt tegeles võimalike huviliste eemalepeletamisega ka EBS ise. Nüüd soovib ettevõte 7500ruutmeetrise kinnistu sihtotstarvet muuta sotsiaalmaast ärimaaks.

Ilus muinasjutt tulevasest ühiselamust

Ärikooli EBS omanik Madis Habakuk tõdeb veel 2007. aasta kevadel ajakirjanduses, sisuliselt kuu enne suulist enampakkumist, et nad pole otsustanud, kas EBS ikka soovib hoonet (millel on eriti soodne hoonestusõigus EBSi kasuks - toim) endale osta või mitte.

Sellega aga ei nõustu haridus- ja teadusministeeriumi riigivara osakonna praegune juht Indrek Riisaar, kes viis enampakkumise läbi. "Me teadsime, et EBSil on ostuhuvi olemas. See plaan, et EBS tahab sinna uut ühiselamut ehitada, oli müügi ajal juba teada. Seda teadsid ka teised huvitunud pooled," ütleb Riisaar.

Samuti hindab Madis Habakuk tehingueelselt Eesti Päevalehe veergudel kinnistu tulevikupotentsiaali kehvaks. "Praegu on õppehoone ümber asuva maaga keeruline olukord, sest linn on pikka aega keeldunud sellele detailplaneeringut algatamast," sõnas Habakuk toona.

Nüüd aga selgub, et ministeeriumile aetud jutt ühiselamu rajamisest oli bluff. Ja juba tükk aega enne enampakkumise toimumist olid EBSi omanikud vaikselt kuulanud maad pilvelõhkujate rajamiseks EBSi maja taha parklasse.

Juba 2005. aastal tegid nad Tallinna linnaplaneerimisametile avalduse algatada detailplaneering kolme 30korruselise kõrghoone rajamiseks. EBSi hoone taha parklasse. Tõsi, teema vajub mitmeks aastaks soiku, kuid elustub uuest siis, kui kõnealune kinnistu on EBSi omanikel kindlalt taskus. Vaid mõned kuud pärast kinnisvaratehingu toimumist ilmuvad nad Tallinna linnaplaneerimisametisse sooviga saada luba vähemalt ühe kõrghoone ehitamiseks. Sel kevadel võttiski amet taotluse menetlusse, küsides ärimeestelt eskiisi. Kinnistu asub magusas kõrghoonete piirkonnas ja praeguse plaani teostumisel saab sellest korruselisuse mõttes kõrgeim torn.

EBS üritas riiki pankrotti ajada

2003. aastal riiki esindanud Toomas Heinaru tõdeb, et saaga EBSi hoone ümber läks nii koledaks, et EBSist pakkus talle rahalist kompensatsiooni. Toona juhtumit uurinud kaitsepolitseile sellest aga ei räägitud.

Hea diili nimel töötas nn EBSi tiim aastaid ja kinnistu kättesaamisele pani vundamendi EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa, kes üritas viis aastat tagasi Imanta Hariduskeskust ebasoodsate laenudega pankrotti ajada. Küttmaa oli sel ajal lisaks EBSi finantsprorektori ametile juba seitsmendat aastat juhatuse liigeriigi enamusosalusega Imanta Hariduskeskuses, mis rentis riigile kuuluvat hoonet EBSilt. Seega tegi mees tehinguid sisuliselt iseendaga ja võttis riigi enamusosalusega firmasse raamatupidajana palgale ka oma naise. Igatahes on EBSi tiimi rakendatud skeem hirmuäratav ja kindlasti heaks õppetunniks ärikooli eetikaloengutes.

Intressidel lasti tiksuda

"Kuna EBS oli Imanta üks omanikke (25% - toim), siis hakkas EBS Imanta Hariduskeskusele kõrge intressiga laenu andma. Need laenulepingud tehti tagantjärele umbes kuuele miljonile kroonile, mille eest EBS renoveeris koolimaja. Seejärel oodati rahulikult, kuni need intressid kasvasid koos laenuga üle kahekümne miljonini. Siis tegi tollane juhatus ettepaneku Imanta Hariduskeskus pankrotti ajada, kuna kõrgetele intresside tõttu ei suudetud laenu tagasi maksta," tõdeb Toomas Heinaru, kelle haridusministeerium pärast jama väljatulekut Imanta juhatusse määras ja kes praegu juhib Rae vallale kuuluvat veefirmat Elveso.

Küttmaa asemel Imanta juhatusse saanud Heinaru sõnul kartsid EBSi esindajad toona riiklikku enampakkumist ja maja sooviti iga hinnaga kätte saada võileivahinna eest pankrotimenetluse protsessis. See õnnestus, kuigi komplikatsioone oli piisavalt ja esialgu tuli piirduda hoonestusõigusega.

"See polnud hea mudel, aga see pandi tankina tööle. Ja huvitav on see, et see töötas ka," lisab Heinaru. Viimane peab EBSiga sõlmitud kokkulepet tulekahju kustutamiseks, kus tehti valus otsus: 20 miljonit on parem kui mitte midagi, arvestades lepingud, mis olid sõlmitud (eelmise juhatuse poolt - toim). Ta on eelmiste juhtide käitumist arvestades sõlmitud tulemusega rahul. Nagu on tulemusega rahul ka tollane haridusministeeriumi riigivara haldusbüroo juht Toomas Henk, kes juhtis hoonestusõiguse müügitehingut. Seega, EBS maksis hoonestusõiguse eest reaalselt 20 miljonit krooni. Samas tehingu hind oli 41 miljonit, aga see tasaarveldati EBSi 25protsendise osaluse ja EBSilt saadud kahtlaste laenudega.

"EBS maksis sel hetkel täieliku turuhinna," ütleb Toomas Henk, kes on praeguseni seotud haridusministeeriumiga. Mees aga ei suuda vastata küsimusele, miks hoonestusõigust enampakkumise teel ei müüdud. Henk tõdeb, et tema meelest pole mõtet vana teemat üles soojendada, kuna ka kaitsepolitsei uuris seda, kuid ei leidnud midagi. Siiski, läbirääkimised EBSiga olid ühed raskemad, millega Henkil on tulnud kokku puutuda.

Kapol tekkis huvi

"See oli väga jõhker võitlus. See on näide, kus riigi ja erasektori töö ei läinud kokku. Erasektor üritas riigil naha üle kõrvade tõmmata," tunnistab Henk.

Asi läks kohtusse ja pankrotiseisus riigifirmat oli raske päästa. Imanta Hariduskeskuse tolleaegse juhatuse liikme Toomas Heinaru sõnul üritasid nad viimase õlekõrrena ajakirjandust kasutada, kuna riigi väljavaated Imanta Hariduskeskust kohtus päästa polnud väga head.

"Artiklite peale reageeris kapo. Minu teada viidi Habakuked ja koolidirektor samal päeval vestlusele. See oli sel päeval, kui me võtsime pankrotiavalduse tagasi. Kapo esindaja ütles, et nad hoiavad asjal silma peal," lisab Heinaru.

Siiski ei jõudnud kapo silmad igale poole. Igatahes räägib Imanta Hariduskeskuse endine juhatuse liige Toomas Heinaru EBSi esindajate massilisest erakondade toetamisest kuuldes ka oma loo, mis heidab väga halva varju EBSi omanikele.

"Tegelikult tehti ka mulle mitu ettepanekut. Et lõpetame selle jama ära ja kõik tahavad elada ja nii edasi. Mitte summa suhtes, aga öeldi, et tehakse rahaline pakkumine, et ma ei võtaks tagasi seda pankrotiavaldust," tunnistab Toomas Heinaru 2003. aasta sündmusi. Mehe sõnul tehti ettepanek nelja silma all ja EBSi huvides. Suurusjärk polnud Heinaru sõnul sedavõrd märkimisväärne, et riskida vanglasse minekuga ja kindlustada pere hästi äraelamist.

"Ma ei saa öelda, kes selle ettepaneku tegi, kuna see inimene tegutseb ka Rae vallas. Ma arvan, et kui ma seda ütlen, siis on mul seda väga raske tõendama hakata," tõdeb mees nelja silma all suuliselt tehtud pakkumise kohta.

Tehing EBSiga oli erand


EBSiga tehtud rendileping oli pigem erandlik, ütles haridusministeeriumi riigivara osakonna juht Indrek Riisaar.

Kas tolleaegne minister (Mailis Reps, kelle ajal otsustati Lauteri 3 müük) tundis huvi hoone müügi kohta?

Ikka. See muusikakool (mille rahastamise hulka kuulus Lauteri 3 müük - toim) on hea poliitikaprojekt. Aga mingit erilist huvi ma küll ei täheldanud. Temaga olid kõik tegevused kokku lepitud.

Kas see on tavaline praktika, et eraülikoolid saavad riigilt rentida odavalt õppehooneid ja nende kasuks seatakse ostueesõigus?

Ei, see oli pigem erand.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. August 2008, 13:24
Otsi:

Ava täpsem otsing