Laenukriis: kes on võitjad?

Näiteks on USA ja Euroopa pangad pidanud abipalvetega pöörduma Lähis-Ida ja Aasia investorite poole, tugevdades Hiina ja Pärsia lahe piirkonna naftarikaste riikide positsiooni maailmaareenil.

Tarbijad muudavad oma ostuharjumusi, millest osa ettevõtteid kasu saab. Lisaks on murepilvede selgitamisest ja tuleviku ennustamisest oma magusa pala saanud analüütikud-kommentaatorid, samuti opositsioonipoliitikud.

Laenukriisist on võitnud ettevõtted, mis pakuvad enam lisaväärtust, olgu see siis odavama kauba või lihtsama teeninduse näol. Hea näide on säästuketid ja kiirtoidukohad.

Aldi ja Lidli müügikäive kasvas Suurbritaanias juunis vastavalt 19% ja 14%.

Samuti naudib brittide seas häid aegu McDonald's, mis on riigis loonud 4000 uut töökohta, kuna pigem ostetakse toitu kaasa ega minda välja sööma.

Comarketi tegevdirektori Ando Nõupuu hinnangul ei saa säästukette majanduskeskkonna jahtudes suurteks võitjateks pidada, kuna transport on kallis. Samas on Comarketi käive 2008. aasta esimesel poolaastal võrreldes 2007. aasta sama perioodiga kasvanud 21% ning klientide arv 6%. "Jaekaubanduses võidavad need ostjad, kes arvutada oskavad, ning need, kellel on palju aega ja transport tasuta. Kaotavad aga valmistoitude ja poolfabrikaatide müüjad," arvas Nõupuu.

Kiirtoidukohtade ketis Hesburger on ka tänavu näha kasvunumbreid, küll mitte nii suuri kui aasta või kaks tagasi. "Need inimesed, kes käivad kogu aeg väljas söömas, on hakanud käima odavamates kohtades, ja need, kes käisid odavamates kohtades, söövad nüüd kodus," rääkis Hesburgeri arendusjuht Toomas Veersalu.

Sularahakriis pangandussektoris on kiirendanud nn sõltumatute riiklike fondide kasvu. Kui varem oldi nende suhtes ettevaatlikud, siis nüüd antakse neile võimalusi oma hiiglaslikke varasid ahvatlevatesse ettevõtetesse suunata.

Singapuri valitsuse investeerimisfirma GIC investeeris 6,8 mld dollarit Citigroupi ja ostis 9% osaluse Šveitsi pangas UBS.

Singapuri fond Temasek ostis 10% Merrill Lynchist.

Abu Dhabi Investment Authority pani 7,5 mld dollarit Citigroupi.

Kuveidi investeerimisfond Kuwait Investment Authority on ostnud 6,6 mld dollarise tüki Merrill Lynchist.

Investeerimisfirmal East Capital on kõik kõige paremas korras. "Kuigi börsid on pea kõikjal alla tulnud, tähendab see meile rohkem investeerimisvõimalusi, paremate hindadega," märkis East Capital Exploreri tegevjuht Gert Tiivas. Ta usub, et sarnaselt muu maailmaga on meilgi neid, kes raskete aegade kiuste hästi elavad. "Eks jõukamad oska ikka oma vara teistest paremini kasvatada, ega nad juhuslikult jõukaks ei saanud. Nad võtavad teadlikumaid riske ega hakka iga väikese asja peale närveldama, nii nende vara kosubki," arvas ta.

Advokaadibüroo Sorainen partneri Toomas Prangli hinnangul on paljud Eesti ettevõtted muutunud odavamaks, kuna aktsionäridel ei ole enam niisuguseid illusioone nagu varem. "Tundub, et ühinemiste ja ülevõtmiste turul on praegu päris aktiivsed ajad. Hoolimata praegusest majandussituatsioonist on hetkel käimas ka palju suuremaid tehinguid," sõnas Prangli.

Laenukriisist on üldiselt võitnud need, kes on varem säästnud. Mida rohkem on sääste, seda suuremat kasu on kriisist võidetud.

Kogu miljonäride vara kokku kasvas aastaga üle 9% ehk 40,7 triljoni dollarini. Ülirikkaid - neid, kel on lisaks oma kodule vara enam kui 30 miljoni dollari jagu - on möödunud aastaga juurde tulnud 8%, ületades 100 000 piiri. Suure osa kasvust andsid Hiina, India ja Brasiilia.

Kunstiteoste müük Briti kunstioksjonil Sotheby's on sel aastal ulatunud juba 59,4 miljoni naelani, see on 31% enam kui 2007. aastal samal ajal ja 87% enam kui 2006. aastal sel perioodil.

Teemantide müüginumbrid on kasvanud 10%.

Neli Eesti suuremat panka ei kinnita ega lükka ümber väidet, justkui oleksid siinsed jõukamad inimesed majanduskeskkonna halvenedes veelgi rikkamaks saanud. Sampo aga pakkus välja põhjuse, miks rikaste vara üldiselt paremini kosub. "Kliendi varakuse kasvades domineerib investeerimiseesmärkides rikkaks jäämise soov rikkaks saamise soovi üle. Jõukamate klientide sagedasem eesmärk on säilitada raha ostujõud pikaajalise hajutatud riskidega investeerimisportfelli kaudu. Seetõttu välditakse enamasti suuremahulisi spekulatsioone," selgitas Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht Peeter Luikmel.

"Pigem kasvab jõukamate vara seetõttu, et omanikud realiseerivad ettevõtteid, mida nad on 15 aastat arendanud. Aga see on loomulik arengutsükkel, millel ei ole otsest seost hetke majandusolukorraga," märkis SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu.

Eestis rikkamate inimeste suuremat huvi kunsti vastu laenukriisiga seoses antikvaaride sõnul täheldada ei saa.

"Ma arvan, et 99 protsendil antikvariaatidest lähevad asjad allamäge. Kardan, et pooled ärid panevad sügisel oma uksed kinni," ennustas Tallinnas kunsti- ja antiigigaleriid pidava OÜ Shifara juht ja omanik Šifara Hindrekson.

Raeantiik OÜ kaasomanik Voldemar Trei märkis, et tema äri läheb normaalset rada pidi.

"Kui kollektsionääril raha on, siis ostab ta kaupa endiselt. Mingit suurt tõusu näha ei ole, aga ei ole ka langust," rääkis Trei. Kui varem oli antiigipoes palju välismaalastest ostjaid, siis nüüd on Trei sõnul raha ka eestlastel, kes järjest enam on nõus seda ka välja käima.

Juveeliäris on langustrendis just kallima kauba müük, näidates, et ettevaatlikumaks on muutunud just jõukamad inimesed, on kogenud Juveel OÜ juht Mart Mikli. "Odavama ja keskmise hinnaga toodete müük on samal tasemel," märkis Mikli.

Eesti suuremate reisifirmade esindajate sõnul ostetakse praegu vähem kallimaid eksootilisi reise, kuid odavad viimase hetke pakkumised lähevad nagu soojad saiad.

Baltic Toursi siseturismi osakonna juhataja Evelin Rosenbergi hinnangul on ettevõte majanduskeskkonna jahtumisest pigem võitnud. Kuigi välisreiside osakaal Baltic Toursi müügis on vähenenud, on enam tulu toonud siseturism. "Kindlasti on siseturismi osakaal tõusnud. Firmad ja eraisikud veedavad oma puhkust rohkem Eestis, küsitakse enam elamus- ja seiklusturismi reise," sõnas Rosenberg.