Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna lähivallad: uusarendused toovad rohkem kahju kui kasu

Silvia Kruusmaa 11. august 2008, 00:00

Valglinnastumisest ei ole kohalikud omavalitsused Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul võitnud, pigem on see kohustusi juurde toonud, rääkis ta möödunud nädalal ümarlaual, kus Tallinna lähivallad arutasid probleeme kinnisvaraarendajatega.

"Kauplusi põldudel pole, sest kaubandust reguleerib turg," nimetas Uukkivi probleeme. "Ühistransport ei sõida, sest liinivõrgu tihendamine ja uute liinide rajamine eeldab igakordset uut hanget ja ka dotatsiooniraha riigilt. Ka loogiline teedevõrk puudub, sest seaduses puudub regulatsioon, kuidas arendajat väljaspool arendusala panna teid rajama."

Kiirustamise tulemus on nüüd Uukkivi sõnul käes: põllud on maju täis. Arendajat ei ole seadusele toetudes võimalik kohustada rajama lasteaeda, kooli ega spordihoonet, kurtis Uukkivi. "Eriti majandusseisaku tingimustes püüavad arendajad rohkem omavalitsuse õlule kohustusi lükata," ütles Uukkivi.

YIT Ehitus ASi juhatuse esimehe Priit Saugi sõnul peaksid vallavanemad rõõmustama, et saavad juurde uusi maksumaksjaid. Tema sõnul võiks seadus kehtestada ühtsed reeglid arendajate kohustuste kohta, samas ei tohi vallad unustada, et ka neil on kohustused.

"Mujal on ikka kombeks, et infrastruktuuri rajamisega tegelevad vallad. Eestis peavad arendajad selle ise tegema ja kõiki arendajaid ei võeta võrdselt," kommenteeris Sauk Tallinna lähivaldade ettepanekut täiendada planeerimisseadust, nii et kohalikul omavalitsusel oleks selge alus kaasata arendaja piirkonda lisanduvate elanike jaoks lasteaedade, koolide, spordikomplekside või teede ehitusse.

"Üritatakse võtta sealt, kust rohkem võtta annab. Suurtelt arendajatelt nõutakse rohkem, nii et selle ärahoidmiseks tulevikus oleksid ühtsed reeglid mõistlikud," kirjeldas Sauk ebavõrdset olukorda erinevate arendajate vahel.

Kohalikud omavalitsused on vahel kompenseerinud infrastruktuuri rajamist, kuid harva, räägib Sauk. "Neid näiteid on vähe, tavaliselt öeldakse ikka: "Kallis arendaja, tee kõik valmis!"" kommenteeris ta. Saugi sõnul on praegu kiire kasu otsijaid kinnisvaraäris tunduvalt vähem.

"Küll neid tekib jälle, kes ootavat kiiret lüpsilehma. Kindlasti on neid, kes tahavad väikearendajana kätt proovida. Halvad ei kao kuhugi," vastas Sauk küsimusele, kas pättarendajate aeg on möödas.

Uukkivi sõnul on valdadel vaja areneda koos arendajate petuskeemidega. Selleks, et garantiid paika saada, lepib Rae vald arendajaga kokku kohustused, need hinnatakse ja seatakse hüpoteek, et tagada nende täitmine.

Samuti lepib Rae vald arendajaga kokku, et hoonete rajamiseks ei anta ehituslube enne infrastruktuuri valmimist. Kõik see tehakse juba enne detailplaneeringu algatamist lihtkirjalikult ning täpsustatakse enne vastuvõtmist notariaalselt, rõhutas Uukkivi.

Viimsi valla arendusosakonna juhataja Enno Selirand tõdes, et väga valus on sotsiaalse garantii aspekt. "Igal tööpäeval sünnib meil laps, see on meie juurdekasv," rääkis ta.

"Riskianalüüsist selgus, et Muuga sadam pole meie risk, vaid hoopis lapsed," selgitas Selirand. "Kogu valla eelarve läheb sinna," ütles ta. "Samad inimesed, kes nõuavad lasteaeda, ei ole nõus lubama seda oma naaberkrundile."

Isegi kui leitakse eraarendaja, kes on nõus ehitama lasteaia, siis ei pruugi naabrid olla nõus muutma maa sihtotstarvet elamumaast sotsiaalmaaks. Ilma selleta pole nõus vald aga riskima: on teada Tiskre juhtum, kus eralasteaed oli elamumaa peal. Üks kohalik elanik andis asja kohtusse ning võitis, mistõttu lasteaed suleti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:40
Otsi:

Ava täpsem otsing