Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pesemata kaubik kardab solgisurma
Äripäev küsis tarbesõidukite müüjatelt, milliseid vigu on nad klientide autosid (garantii)remontides sagedamini märganud? Kuidas peaks tarbesõidukiga ringi käima, et masinaga võimalikult kaua võimalikult täisväärtuslikult töötada? Mida peaks üldse silmas pidama, kui plaanitakse kaubaautot osta?
ASi Silberauto tarbesõidukite müügidirektor Alar Vettik ütleb, et tihti ostetakse auto n-ö paberil.
"Ainus kokkupuude ostetava sõidukiga on tutvumine salongis. Tegelikult tuleks teha proovisõit. Soovitatavalt mitmest tunnist kuni paari päevani, sest oluline on sõiduki sobivus, mida kogemuseta on raske hinnata. Teiseks tuleks tutvuda ekspluatatsioonikulude ja jääkväärtusega," selgitab Vettik.
Esmane murelaps on asjatundja sõnul autode ülekoormamine.
"Arvatakse, et kui sõidukid on väliselt ühesugused, siis on nad seda ka tehniliselt. Eelkõige kannatavad ülekoormuse puhul rehvid, pidurid ja vedrustus. Ülekaal tähendab ka liikluseeskirja rikkumist. Kui autot liigselt koormata, siis väheneb masina vastupidavus, samuti selle kasutusiga. Kaob ka õigus garantiile," loetleb Vettik.
Kuidas autoga ringi käia, et see võimalikult kaua töökorras püsiks?
"Sõidukit tuleb hooldada vastavalt tootjapoolsetele ettekirjutustele autoriseeritud töökodades, kus on olemas vastavad tehnilised tingimused ja kvalifitseeritud personal. Lisaks igapäevasele visuaalsele kontrollile tuleks autosid sagedamini pesta, kuna see aitab avastada värvivigastusi varases staadiumis," rõhutab Vettik.
Veho Eesti ASi müügijuhi Keijo Borikovi sõnul lõhutakse tarbeautosid tihtipeale äärekivide otsas.
"Seetõttu esineb autodel palju vigastusi esiosas. On esinenud juhtumeid, kus kliendid ei tea autode regulaarsest hooldamisest midagi. Palju esineb hoolimatust sõidustiilist põhjustatud vigastusi alusvankris ja kerel. Odava tankla kütuse kasuks otsustamine võib lõppeda suure remondiarvega," sõnab Borikov.
Tarbesõiduki pika eluea tagab auto regulaarne hooldamine.
"Kõik vahetamist vajavad detailid vahetatakse kohe, mitte ei otsustata kulude kokkuhoiu mõttes auto hooldamata või remontimata jätta. Kogemuste põhjal saab väita, et kaubikud, millega sõidab regulaarselt ainult üks juht, on paremas seisukorras, kui need, millel on mitu juhti," lisab Borikov.
Auto 100 ASi jaemüügijuhi Risto Siku sõnul tuleb tarbesõiduki ostu puhul arvestada, millist kaupa veetakse.
"Sellest algab mootori valik. Kui sõidetakse lühikesi otsi, siis pole väga võimast mootorit vaja. Kui sõiduki läbisõit on suur, siis võib rääkida ka diiselmootoritest," selgitab Sikk.
Jaemüügijuhi väitel on tarbeauto puhul oluline ka mugav ligipääs kaubaruumile.
"Kauba mugavamaks kinnitamiseks soovitan kaubaruumi küljed katta vineeridega. Need tagavad kaubiku välisilme säilimise, kui kaup peaks ümber kukkuma. Samuti saab sinna lisakinnitusi paigaldada. Kokku ei tasuks hoida ka ABS-pidurite ja juhi ning kaassõitja turvapatjade arvel," räägib Sikk.
Kaubikud jõuavad sageli ebaregulaarselt hooldusse.
"Esimestel kordadel ei tee see küll otseselt kahju, kuid pikema perioodi vältel saab auto kannatada," teab Sikk.
Lisaks ei peeta masina puhtust miskiks.
"Autopesult hoitakse kokku, misjärel võivad tekkida erinevad värvikahjustused ning rooste," lisab ta.
Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu on konkurentidega ühel meelel, et esmalt peab autoostja endale selgeks tegema, milleks ta autot vajab.
Tähelepanu peaks pöörama kaubaruumi suurusele, istekohtade arvule ja kandejõule.
"Tuleks arvestada, et tarbesõidukite mudelivalik on erinevate modifikatsioonide rohkuse tõttu äärmiselt lai. Seetõttu ei ole automüüjatel võimalik hoida lähiladudes kogu valikut. Nii peab klient vähemlevinud mudeliversiooni kasuks otsustamisel arvestama tehasetellimusega, mis võib aega võtta kuid," hoiatab Lillipuu.
Fordi omanikud lühendavad autode tööiga nagu teiste markide kasutajadki.
"Sõidukeid koormatakse üle, hooldusintervallidest ei peeta kinni, kasutatakse ebakvaliteetset kütust. Unustatakse, et tegemist on samasuguse sõidukiga nagu sõiduautogi. Ka tarbesõidukit tuleb kasutada heaperemehelikult ja valmistajatehases ettenähtud tingimustel," nimetab Lillipuu.
Eesti Postil on umbes 400 postiautot. Firma kasutab pisemate kaupade ja pakkide, ajalehtede-ajakirjade laialiveoks suuri ja väikesi kaubikuid. Alustele ja konteineritesse pakitud kraami veavad laiali juba suuremad veokid.
Mida Eesti Post soovitaks firmale, kellele seisab ees kaubikute soetamine?
"Nõu tuleb pidada nii autojuhtidega kui ka automüüjatega, kes ühe või teise mudeli headest omadustest kiire ülevaate oskavad anda ning juhivad tähelepanu ka sellele, mida konkurendi auto juures terasemalt vaadata tasuks," ütleb postiettevõtte pressiesindaja Inge Suder.
"Hoolikalt valitud ökonoomne sõiduk võib suure läbisõidu puhul säästa ühes kuus kümneid tuhandeid kroone, rääkimata remondi- ja hoolduskuludest, mis muutuvad väga oluliseks just suurema läbisõidu puhul," rõhutab Suder.
Samuti soovitab postifirma pöörata tähelepanu lisavarustusele.
"Näiteks tagaluuktõstuk, mis on hädavajalik laadimistingimustes, kus puudub sobiva kõrgusega estakaad ja tegemist on raskemate saadetistega, või GPS, mis annab logistikule suurepärase ülevaate autopargis toimuvast," lisab pressiesindaja.