Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mida mäletab elevant?

12. august 2008, 09:55

Vanad emaelevandid mäletavad aastakümneid
tagasi külastatud toidu- ja veeallikate asukohta. See võib aidata kogu karjal
rasketel aegadel ellu jääda, näitas uus uurimus.

"Et elusloodust hoida ja kaitsta, on oluline mõista, kuidas elevandid ja teised loomapopulatsioonid põuale reageerivad,” ütles uurimuse esimene autor Charles Foley. „Meie uurimus toetab hüpoteesi, mille kohaselt karjale on rasketel aegadel ellujäämiseks ääretult olulised vanad emasloomad, kellel on kogemusi ja mälestusi eelmistest põuaaegadest.”

Uurimuses analüüsiti elevandipoegade ellujäämismustreid Tansaanias Tarangire rahvuspargis 1993. aastal esinenud põua ajal. Tegemist oli tõsiseima põuaga 35 aasta jooksul. Üheksa kuu jooksul suri uuritud rühmades elanud 81 elevandipojast 16, mis teeb suremuse määraks 20 protsenti. Tavaliste ilmastikutingimuste korral on elevandipoegade suremus vaid kaks protsenti, kirjutas LiveScience.

Värskes uurimuses täheldati seost poegade ellujäämise ning rühmade liikumise ja eelkõige rühmade emasloomade vanuse vahel. Kahes pargi territooriumilt lahkunud rühmas oli suremus väiksem kui parki jäänud rühmas. Teadlased arvavad, et väljarände sooritanud rühmad leidsid kaitsealast väljastpoolt vajalikke ressursse, mis neil ellu jääda aitasid. Parki jäänud elevantide rühmast suri sel aastal 63 protsenti.

Kahes pargist lahkunud rühmas oli ka vanu emaelevante. Paigale jäänud rühmas elasid vaid nooremad emased, mis tulenes 1970. ja 80. aastatel toimunud küttimisest, mille peasihtmärgiks olid vanemad pikemate võhkadega emasloomad.

Teadlased usuvad, et pargist lahkunud rühmad võisid seda teha vanade matriarhide eestvõtmisel ning nende kogemustele toetudes. Mõned neist vanadest loomadest olid 1958. kuni 1961. aastal esinenud suure põuahooaja aegu vähemalt viie-aastased, parki püsima jäänud loomade hulgas polnud ühtegi seda sündmust mäletada võivat elevanti.

"Tore oleks mõelda, et erinevus tulenes nendest vanadest emasloomadest ja nende mälestustest eelnevast katastroofist ja ellujäämisest,” ütles Foley. „Kogutud andmed toetavad teooriat, mille kohaselt just vanemad emased juhtisid kogemustele toetudes oma rühmad põuapiirkonnast välja.”

Teadlased loodavad, et nende uurimus aitab mõista, kuivõrd oluline on kaitsta elevandikarjade juhtloomi, ning samuti selgitada, kui haavatavad on elevandikarjad kliimamuutuste käigus sagenevatel põuahooaegadel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 08:32
Otsi:

Ava täpsem otsing